Klamüüdiabakterid oskavad ravi eest peitu pugeda

3D illustratsioon Chlamydia trachomatis bakterist on inimese rakusisene patogeen ja on üks neljast perekonna Chlamydia bakteriliigist. Foto: Shutterstock

Kas olete kunagi põdenud klamüüdiat? See võib endiselt teie kõhus peidus olla, kirjutab Gizmodo. 

Saksamaa teadlased on näidanud, et klamüüdiabakterid võivad inimese soolestikku edukalt nakatada, vähemalt laboris.

Klamüüdiat põhjustavad bakterid võivad olla keerulisemad, kui me varem teadsime. Teadlased on leidnud tõendeid selle kohta, et need bakterid võivad peituda meie soolestikus. Uurijad ütlevad, et leiud võivad selgitada, miks mõned inimesed kogevad klamüüdia kordumist isegi pärast edukat antibiootikumravi.

Inimestel põhjustab klamüüdiat Chlamydia trachomatis (teistel loomadel, sealhulgas koaaladel, on oma versioon). See on USA-s kõige sagedamini teatatud sugulisel teel leviv nakkus, 2022. aastal registreeriti enam kui 1,6 miljonit juhtumit. Kuigi enamik nakatunuid ei jää haigeks, kogevad mõned neist kohutavaid sümptomeid, nagu verine urineerimine, eritis suguelunditest või pärasoole valu ja verejooks. Viimast selle tõttu, et see on koht, kus infektsioon asub. Ravimata klamüüdiajuhtumid võivad põhjustada elumuutvaid tüsistusi, nagu vaagnapõletik, artriit ja isegi viljatus, suurendades samas ka teistesse suguhaigustesse (STI-de) nakatumise ohtu.

Seda uut uurimistööd juhtisid Würzburgi ülikooli teadlased. Kuigi infektsioonid on antibiootikumidega hästi ravitavad (vähemalt praegu), pöörduvad mõned inimesed hiljem uuesti arstide juurde tagasi uue klamüüdiahooga. Kui teadlased on neid juhtumeid uurinud, on nad mõnikord avastanud, et inimesed nakatusid uuesti tüvedega, mis on geneetiliselt identsed või väga sarnased bakteritega, mis neid esmakordselt nakatas.

Võimalik, et mõned neist juhtudest tulenevad infektsioonist, mida tegelikult täielikult ei ravitud ehk seksist sama ravimata partneriga, kes nakkust algselt levitas, või varasemast kasutamisest saastunud seksleluga mängimisest (see on vähem tõenäoline, kuna bakterid ei ela väljaspool meie keha kuigi kaua). Kuid mõned uuringud on samuti näidanud, et klamüüdiabakterid võivad moodustada varjatud reservuaari mujal kehas, võimaldades neil püsida ja sobivate tingimuste korral uuesti probleeme tekitada.

Teised C. trachomatisega seotud liigid elavad teadaolevalt regulaarselt oma peremeeste soolestikus, mis viitab sellele, et ka meie klamüüdiabakterid võivad end seal peita. Kuid praeguseks on uuringud, mis näitavad, et klamüüdia püsimine on võimalik, suures osas tehtud loomadel. Selles uues uuringus, mis avaldati sel kuul ajakirjas PLOS Pathogens, väidavad teadlased, et nad on jõudnud lähemale kindlakstegemisele, et see võib inimestel tõepoolest juhtuda.

Teadlased kasvatasid laboris inimese soolestiku organoide – meie elundite või kudede miniatuurseid versioone – ja testisid seejärel, kas klamüüdiabakterid suudavad neid edukalt nakatada. Organoidid tehti nii, et need sarnaneksid meie soolestikku vooderdavate rakukihtidega. Uurijad leidsid, et bakterid ei nakatanud organoidide «apikaalset» pinda ega väliskeskkonnale avatud meie elundite kihti. Kuid bakterid võivad kergesti nakatada soole organoide «basolateraalse» pinna või rakkude kihi kaudu, mis on ühendatud teiste aluseks olevate kudede ja struktuuridega, sealhulgas veresoontega. Ja kui teadlased uurisid neid organoide nakatanud baktereid lähemalt, märkasid nad tuttavat vaenlast.

«Antud juhul leidsime korduvalt bakterite püsivaid vorme, mida saab elektronmikroskoobi all selgelt tuvastada nende tüüpilise kuju tõttu,» ütles juhtivteadur Pargev Hovhannisyan, kes on Würzburgi ülikooli mikrobioloogia õppetooli juhataja.

Ainuüksi need leiud ei anna lõplikku tõendit selle kohta, et klamüüdia võib meie soolestikus püsida, kuid teadlased hoiatavad, et selle nähtuse kinnitamiseks ja paremaks mõistmiseks tuleb teha rohkem tööd. Kui see oht peaks olema tõeline, tuleb vastata teistele küsimustele, näiteks kuidas klamüüdiabakterid soolestikku täpselt jõuavad ja konkreetsed rakud, mille sisse nad eelistavad peituda.