Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Osade inimeste unenäod võivadki teoks saada

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

​Uute uuringute järgi võib unenäomaailmade ühendamine teadliku reaalsusega olla täiesti võimalik, edastab Science Alert

USA neurotehnoloogiaettevõtte REMspace kolme teadlase uus uuring näitas, et vähese treenimisega võivad mõned inimesed olla võimelised reageerima ümbritsevatele seadmetele, kui näevad kirgast und (ing. k lucidly dreaming). 

Kirgastes unenägudes on inimesel võime ära tunda, et on unes. See on treenitav oskus, kuigi umbes pooled elanikkonnast on seda nähtust spontaanselt kogenud.

Teadlased kinnitasid seda esimest korda 1975. aastal ja sellest ajast peale on kirkad unenäod teadlasi huvitanud. Üks selle põnevamaid võimalusi on nüüd proovile pandud.

Algses eksperimendis suutsid viis harjutanud kirgaste unenägude nägejat (sealhulgas kaks teadlast) juhtida virtuaalse avatari liikumist oma unenäoseisundist vastusena LED-valgussähvatustele, mida näidati neile silma samal ajal, kui nad magasid. 

Kiire silmade liikumise (ing. k rapid eye movement ehk REM) une ajal säilitasid osalejad kontrolli virtuaalse küberveoauto üle, kasutades oma jäsemete lihaste kontraktsioone, et tahtlikult vältida takistusi, mida kujutavad endast eredad valgussähvatused.

Kuigi osalejad ei näinud unes, et nad sõidavad, võib põhikontseptsioon reageerida märguannetele viia uute viisideni unenäoseisundite ja ärkveloleku maailma vahelise ruumi mõistmiseks.

REM-une puhul on enamik lihaseid suures osas halvatud, kuid kirgaste unenägude ajal saab siiski teha mikrokontraktsioone. REMspace töötas välja spetsiaalse varustuse, mis suudab tuvastada pisikesi jala- ja käelihaste tõmblusi une ajal.

Enne kui osalejad said unes autoga sõitma hakata, tuli neile kõigepealt õpetada, kuidas ärkvel olles reageerida.

Rühma treeniti suletud silmadega ekraani vahendusel virtuaalse auto liikumist juhtima. Kui autol oli vaja takistuse vältimiseks pöörata, heideti osalejate suletud silmadele kaks valgussähvatust.

Vasaku või parema käe tõmblemine pööraks siis virtuaalse auto vastavas suunas. 

Kui takistust õnnestus vältida, kustutati valgussähvatused.

Kui osalejad olid süsteemi välja mõelnud, oli aeg seda proovida. Teadlased kinnitasid, et isikud olid kolju elektroodide järgi REM-unes.

Unenäost andsid osalejad teadlastele teada, et nad on valmis sõitma, tehes vähemalt kolm järjestikust silmaliigutust vasakule ja paremale.

Seejärel käivitati auto mootorid.

«Pärast avatari aktiveerimist said osalejad viivitamatult takistuste signaalid, kui objekti ees oli takistusi,» selgitavad REMspace'i teadlased eelretsenseeritud artiklis.

«Osalejad pidid jooksma, kükitama või nelipealihaseid pingutama ja seejärel takistuse ilmnemisel kätega pöördeid tegema.»

Järgmisel päeval ärgates pidid osalejad oma kogemust suuliselt kirjeldama. 

Lõppkokkuvõttes proovis iga osaleja kätt virtuaalauto juhtimises ning kokku tehti 28 pööret. Kuid see oli keeruline töö isegi kogenud kirgaste unenägude nägijate jaoks.

REMspace'i teadlased kahtlustavad, et enamikku inimesi saaks õige juhendamise abil koolitada sarnaseid asju saavutama. 

Uuring avaldatakse ajakirjas International Journal of Dream Research.

Märksõnad

Tagasi üles