Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Ravimid, milles pole piiskagi raviaineid, ravivad siiski

Copy
Kuigi inimesed teadsid, et nad võtavad platseebotablette, avaldasid need siiski märkimisväärset mõju vaimsele tervisele.
Kuigi inimesed teadsid, et nad võtavad platseebotablette, avaldasid need siiski märkimisväärset mõju vaimsele tervisele. Foto: Unsplash

Teadlikult võetud platseebotabletid, millel puuduvad farmakoloogiliselt aktiivsed koostisosad, võivad märkimisväärselt vähendada stressi, ärevust ja depressiooni, selgub uuest uuringust. Need nn «mittepetlikud» platseebod võivad olla tõhus viis vaimse tervise parandamiseks.

Meie aju on keeruline ja võimas organ, eriti kui räägitakse platseeboefektist – nähtusest, kus inimese füüsiline või vaimne tervis paraneb pärast «võltsravimi» võtmist.

Michigani Riikliku Ülikooli (Michigan State University ehk MSU) teadlaste uues uuringus leiti, et pikaajalise stressiga inimestel vähendasid platseebotabletid märkimisväärselt stressi, samuti ärevust ja depressiooni, isegi kui nad teadsid, et need tabletid ei sisalda raviaineid.

MSU psühholoogiaosakonna professor ja uuringu kaasautor Jason Moser rõhutas, et pikaajaline stress võib kahjustada inimese võimet emotsioone juhtida ja põhjustada olulisi vaimse tervise probleeme. Seetõttu on rõõmustav näha, et minimaalset pingutust nõudev sekkumine võib ikkagi kaasa tuua märkimisväärseid eeliseid. See väike koormus muudab mittepetlikud-platseebod atraktiivseks neile, kes kannatavad märkimisväärse stressi, ärevuse ja depressiooni all.

Uuringu tulemused ja piirangud

Uuringus osalesid COVID-19 pandeemia tõttu mõõdukat pikaajalist stressi kogevad 18–30-aastased Michigani elanikud. Osalejad jagati kahte rühma: üks rühm (29 osalejat) võttis platseebotablette, olles teadlikud, et need sisaldavad ainult kiudaineid, samas kui kontrollrühm (32 osalejat) ei võtnud tablette ega osalenud seanssides. Kahe nädala jooksul kogesid platseebogrupi liikmed kiiret stressi ja ärevuse kahanemist võrreldes kontrollgrupiga. Need mõjud olid võrreldavad kolmekuulise iseseisva veebipõhise kognitiivse käitumisteraapia (iCBT) programmiga saadud tulemustega.

Uuringu puudustena toodi välja väike valimi suurus, osalejate liialt sarnane demograafiline koosseis (peamiselt noored valged naised) ja asjaolu, et platseebogrupi osalejad said uuringu ajal rohkem informatsiooni tänu haridusseanssidele, mis võisid tulemusi mõjutada. Teadlased märkisid siiski, et alternatiivne katsemeetod, kus kõik osalejad oleksid teadlikud platseeboefektidest, võinuks kontrollgrupi osalejate teadlikkuse tõttu oma kontrollstaatusest, tulemusi kallutada.

Platseebo ja ootused: Miks see toimib?

Kuigi teadlased ei leidnud olulist korrelatsiooni osalejate ootuste ja tablettide võtmise vahel, viitasid nad, et ootused võivad siiski platseeboefektis rolli mängida. Näiteks kui inimene ootab, et ravimil on kahjulik mõju, on tõenäoline, et ta ei pea kinni ravirežiimist, mis võib vähendada ravi efektiivsust. Teadlased rõhutasid, et nende andmed näitavad, et mittepetlikud-platseebod võivad aidata mõõduka riskiga inimestel oma psühholoogilist tervist hallata pikaajalistes stressirohketes olukordades, näiteks COVID-19 pandeemia ajal.

Hoolimata uuringu napist katseisikute arvust on teadlased veendunud, et nn teadlikud-platseebod võivad pakkuda tõhusat, vähese vaevaga ja kergesti rakendatavat meetodit, et aidata ohustatud inimestel vältida stressi, ärevuse ja depressiooni kliinilisele tasemele jõudmist. Lisaks võib mittepetlikute-platseebode kättesaadavus oluliselt suurendada selle sekkumise skaleerimise potentsiaali, võimaldades aidata inimesi, kellel pole ligipääsu traditsioonilistele vaimse tervise teenustele.

Uuring avaldati ajakirjas Applied Psychology: Health and Well-Being.

Allikad: MSU ja New Atlas

Tagasi üles