Meie aju on keeruline ja võimas organ, eriti kui räägitakse platseeboefektist – nähtusest, kus inimese füüsiline või vaimne tervis paraneb pärast «võltsravimi» võtmist.
Michigani Riikliku Ülikooli (Michigan State University ehk MSU) teadlaste uues uuringus leiti, et pikaajalise stressiga inimestel vähendasid platseebotabletid märkimisväärselt stressi, samuti ärevust ja depressiooni, isegi kui nad teadsid, et need tabletid ei sisalda raviaineid.
MSU psühholoogiaosakonna professor ja uuringu kaasautor Jason Moser rõhutas, et pikaajaline stress võib kahjustada inimese võimet emotsioone juhtida ja põhjustada olulisi vaimse tervise probleeme. Seetõttu on rõõmustav näha, et minimaalset pingutust nõudev sekkumine võib ikkagi kaasa tuua märkimisväärseid eeliseid. See väike koormus muudab mittepetlikud-platseebod atraktiivseks neile, kes kannatavad märkimisväärse stressi, ärevuse ja depressiooni all.
Uuringu tulemused ja piirangud
Uuringus osalesid COVID-19 pandeemia tõttu mõõdukat pikaajalist stressi kogevad 18–30-aastased Michigani elanikud. Osalejad jagati kahte rühma: üks rühm (29 osalejat) võttis platseebotablette, olles teadlikud, et need sisaldavad ainult kiudaineid, samas kui kontrollrühm (32 osalejat) ei võtnud tablette ega osalenud seanssides. Kahe nädala jooksul kogesid platseebogrupi liikmed kiiret stressi ja ärevuse kahanemist võrreldes kontrollgrupiga. Need mõjud olid võrreldavad kolmekuulise iseseisva veebipõhise kognitiivse käitumisteraapia (iCBT) programmiga saadud tulemustega.
Uuringu puudustena toodi välja väike valimi suurus, osalejate liialt sarnane demograafiline koosseis (peamiselt noored valged naised) ja asjaolu, et platseebogrupi osalejad said uuringu ajal rohkem informatsiooni tänu haridusseanssidele, mis võisid tulemusi mõjutada. Teadlased märkisid siiski, et alternatiivne katsemeetod, kus kõik osalejad oleksid teadlikud platseeboefektidest, võinuks kontrollgrupi osalejate teadlikkuse tõttu oma kontrollstaatusest, tulemusi kallutada.