/nginx/o/2024/08/27/16318228t1hba7c.jpg)
Esimest korda on teadlastel Zürichi ETHs ja Hongkongi Hiina ülikoolis õnnestunud läbi viia kaugjuhtimisega magnetiline endoskoopia elusal patsiendil. Protseduur viidi läbi nii, et sondi juhiti Zürichist, samal ajal kui uuritav asus operatsioonilaual Hongkongis.
Varahommikul kell kolm istus Alexandre Mesot, doktorant Zürichi ETH laboris, juhtides endoskoopi. Professor Bradley Nelsoni juhitud laboris vaatas Mesot ekraanilt otseülekannet endoskoopiast ja liigutas PlayStationi juhtkangi. Operatsioonisaal aga asus Hongkongis – üle 9300 kilomeetri kaugusel. Patsiendiks oli sel korral veel siga.
Vaid umbes 300-millisekundilise viivitusega reageeris 4-millimeetrise läbimõõduga sond Zürichist saadetud signaalidele, liikudes Hongkongi operatsioonisaalis elava (aga siiski anesteeritud) sea maos. Mesot juhtis kaamerat looma mao seina uurimiseks ja võttis koeproove väikese haaratsi abil.
See protseduur tähistas esimest kaugjuhtimisega magnetilist endoskoopiat. Selle saavutuse üksikasjad on avaldatud ajakirjas «Advanced Intelligent Systems».
Operatsioonisaalis toetasid ja jälgisid kaugjuhtimisega protseduuri Hongkongi Hiina ülikooli meditsiiniteaduskonna kirurgid. Enne kui Mesot võttis sondi juhtimise üle, testisid operatsioonisaalis töötavad multi-skaala robootika labori ja Hongkongi kirurgide meeskonnad sondi töökindlust. Kirurgid sisestasid magnetilise endoskoobi sea suhu ja edasi makku.
Endoskoopi juhiti magnetvälja abil, mille genereeris Navion, kirurgiline navigatsioonisüsteem, mille töötas välja ETH Zürichi professor Nelson oma kaastöötajatega. Mesoti sõnul saab magnetpeaga endoskoopi juhtida igas suunas ning see on väiksem ja kergemini manööverdatav kui tavapärased seadmed.
Tänu magnetilise endoskoobi erakordsele paindlikkusele suutis Mesot teostada looma maos retroflektsiooni — protseduuri, kus endoskoop paindub maos 180 kraadi, et kontrollida mao sissepääsu. See keerukas protseduur näitab, et magnetilised endoskoobid suudavad kaugjuhtimisega töötades vähemalt sama paindlikult toimida kui tavalised seadmed.
Lisaks saab väiksema endoskoobi inimesele sisestada nina kaudu, erinevalt tavapärasest söögitoru kaudu sisestamisest. See tekitab vähem stressi, kuna patsiendid ei pea olema täielikult narkoosi all ja võivad protseduuri ajal ärkvel olla, et anda tagasisidet. Magnetiline endoskoop sobib potentsiaalselt ka lastele, kelle jaoks tavalised sondid on liiga suured.
Professor Nelson Zürichi ETH multi-skaala robootika laborist mõtleb juba tulevikule: «Meie järgmine uurimisetapp on läbi viia teleopereeritud endoskoopia inimese maos. Selles tehnoloogias on palju potentsiaali, eriti mõeldes minimaalselt invasiivsetele protseduuridele seedetraktis, näiteks vähiskriiningule.»
Hongkongi Hiina ülikooli meditsiiniteaduskonna dotsent dr Shannon Melissa Chan märgib samuti, et teleopereeritud endoskoopiat saab kasutada mitte ainult kirurgide koolitamiseks, vaid ka diagnostilise ja kirurgilise abi pakkumiseks kaugemates piirkondades, eriti kohtades, kus puudub kohalik kompetents. Samuti võiks anda väljaõppinud õdedele juhiseid ka kaugelt.
Allikad: ETH Zurich ja Medical Xpress
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)