Kuulmislangust on Eestis palju, kuid kuuldeaparaate veel häbenetakse

dr Maris Suurna ja arst-resident dr Pääsu Teder. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Kuulmislangus on levinud probleem, mis mõjutab umbes 5-15 protsenti elanikkonnast. Mõnel on kerge kuulmislangus, teisel raske, ja helisagedused, mida nad ei kuule, varieeruvad. Kõrvakliiniku kõrva-nina-kurguarst dr Maris Suurna ja arst-resident dr Pääsu Teder annavad ülevaate kuulmislangusest Eestis ning selle abivahenditest.

Kuulmislangusega inimeste arv suureneb nii Eestis kui ka mujal maailmas, mida põhjustab rahvastiku vananemine, suurenenud müratase elukeskkonnas ja kõrvaklappide kasutamine.

«Kuulmislangusega inimesi aitab kuuldeaparaat, mille abil võimendatud heli jõuab sisekõrva. Kui sisekõrvas olevad karvarakud on tõsiselt kahjustunud, tekib raske sensorineuraalne kuulmislangus, mille puhul kuuldeaparaat ei suuda enam aidata ning sellistel juhtudel on võimalus sisekõrva implantatsiooniks, kuid eeldusel, et kuulmisnärv siiski töötab,» rääkis dr Suurna.

Sisekõrvaimplantaat on kõrgtehnoloogiline seade, mis koosneb kahest osast: üks osa on implantaat, mis paigaldatakse operatsiooniga kõrva taha naha alla, ja selle küljes olev elektrood viiakse kõrvateo sisse. Teine osa on heliprotsessor, mis on väline osa ja mida kantakse kõrva taga ning mis on saatjarõngaga ühenduses peas oleva implantaadiga.

«Kui Inimesed, kes on olnud sisuliselt kurdid või on aja jooksul kurdistunud, saavad heli tagasi, siis on nende emotsioon piiritu, hästi rõõmu pakkuv, kuid harjumine abivahenditega võtab aega,» selgitas dr Suurna. Eestis vajab sisekõrva implantaati aastas keskmiselt 20–30 inimest, eelkõige kaasasündinud kurtusega lapsed ja ka elu jooksul erinevatel põhjustel kuulmise kaotanud täiskasvanud. Sisekõrva implantaate paigaldatakse Kliinikumis 2000. aastast.

Kuulmislangust on võimalik märgata mitmeti. «Täiskasvanute puhul võivad pereliikmed märgata, et inimene küsib tihti räägitu üle või kuulab raadiot ja televiisorit väga valjult. Väikelaste puhul on erakordselt oluline jälgida kõne arengut, sest kui kahe ja kolme aasta vahel ei arene kõne normaalselt, tuleks pöörduda spetsialisti poole,» rääkis dr Suurna, lisades, et laste kuulmislangus ei pruugi olla kaasasündinud, vaid võib olla seotud nii närvikahjustuste kui ka põletikuliste protsessidega.

Üldiselt diagnoositakse kuulmislangust läbi erinevate testimisvariantide ning Kliinikumis on neist kõige levinum toonide mängimine kõrvaklappidesse, kus patsiendil tuleb reageerida nupuvajutusega helile.

«Meil on olemas ka spetsiifilisemad testid, nagu ajupotentsiaalide mõõtmine, mis näitab, kas helivõnge läbib närve. Me saame testida ka lapsi, et kas nad reageerivad helile või mitte, kuid laste puhul kasutame mängulisemaid teste, kui lihtsalt nupuvajutus,» lisas arst-resident dr Pääsu Teder.

Arstide sõnul on näha, kuidas kuuldeaparaatide vajadus kasvab aastate jooksul pidevalt. «Müra põhjustatud kuulmislanguse ja vanaduskuulmisnõrkuse puhul kaovad tihti kõrged toonid, mis tähendab, et inimene võib kuulda, et temaga räägitakse ja eristada madalamaid toone hästi, kuid kõrged toonid, nagu kaashäälikud, kaovad. Justkui kõik inimesed ümberringi räägiks pudistades,» rääkis dr Teder. Tema sõnul peab aju kõrgete toonide kadumisel pidevalt tööd tegema, et täita puuduvaid lünki.

«Kujutage ette, et kuulete ainult täishäälikuid ja püüate kontekstist aru saada, mis lause võiks olla. See on äärmiselt väsitav ja koormav, ning just seetõttu ongi kuuldeaparaatide individuaalne seadistamine väga oluline,» selgitas arst-resident.

Dr Tederi sõnul pole sageli asi selles, et inimene ei tajuks enda kuulmislangust, vaid pigem ei taheta probleemiga tegeleda. «Alles patsiendiga vesteldes tuleb välja, et jah, olen küll märganud kuulmislangust. Hetkel veel häbenetakse Eestis kuulmisaparaati rohkem, kui mõnes teises riigis, aga eks see on seotud sellega, et kunagi olid need aparaadid suured, beežid ja inetud,» rääkis kõrvakliiniku arst-resident. Tema sõnul võib lähitulevikus moodsamaid kuuldeaparaate oodata.

«Kuuldeaparaatide välimus sarnaneb järjest enam pisikeste kõrvaklappidega, mis niisamuti ühilduvad telefoniga ning millest saab muusikat kuulata,» ütles dr Teder. Küll aga ei saa kuuldeaparaat olema vahend, mida saab ise internetist või telepoest osta, kuna aparaat seadistatakse vastavalt inimese kuulmislangusele, kõrvakujule ja omapäradele.