Levinud ravim võib aidata ennetada Alzheimeri teket

Diabeet on üks dementsuse tekke riskitegureist. Foto: Shutterstock

SGLT-2 inhibiitorid, mida kasutatakse 2. tüüpi diabeedi raviks, võivad ennetada dementsust, pakkudes pikema ravikuuri korral suuremaid eeliseid, viitab suur Korea uuring.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib dementsusega inimeste arv maailmas ulatuda 2030. aastaks 78 miljonini, ja 2. tüüpi diabeediga on seotud suurem risk dementsuse tekkeks, vahendab Medical Xpress.

Hiljutine uuring üle 65-aastaste 2. tüüpi diabeediga inimeste seas viitas dementsuse riski vähenemisele seoses SGLT-2 inhibiitorite kasutamisega võrreldes teise tüüpi diabeediravimite, DPP-4 inhibiitoritega. Jäi aga ebaselgeks, milline võib olla ravimite mõju noorematele ja kuidas see võib seostuda erinevate dementsuse tüüpide esinemisega.

Selle küsimuse lahendamiseks kasutasid teadlased Korea riikliku tervisekindlustuse teenuse andmebaasi, tuvastades 110 885 paari 40–69-aastast 2. tüüpi diabeediga täiskasvanut, kes ei olnud dementsed ja hakkasid aastatel 2013–2021 kasutama kas SGLT-2 või DPP-4 inhibiitoreid.

Kõik osalejad (keskmine vanus 62) olid sobitatud vanuse, soo ja kardiovaskulaarse riski alusel ning neid jälgiti keskmiselt 670 päeva, et näha, kellel tekkis dementsus.

Jälgimisperioodi jooksul tuvastati kokku 1172 uut dementsuse juhtu. Dementsuse esinemissagedus oli SGLT-2 inhibiitoreid kasutanute seas 0,22 ja DPP-4 inhibiitoreid kasutanute seas 0,35 saja isiku kohta aastas, mis tähendab, et SGLT-2 inhibiitorite kasutamisel vähenes dementsuse tekkerisk 35 protsenti võrreldes DPP-4 inhibiitoritega.

Teadlased leidsid ka, et seoses SGLT-2 inhibiitorite kasutamisega vähenes Alzheimeri tõve risk 39 protsenti ja vaskulaarse dementsuse risk 52 protsenti, seda võrreldes DPP-4 inhibiitoritega. Lisaks tundus SGLT-2 inhibiitorite mõju olevat tugevam pikema ravi kestuse korral, mil üle kahe aasta kestnud ravi puhul vähenes dementsuse risk 48 protsenti.

Kuna tegemist on vaatlusuuringuga, ei saa teha kindlaid järeldusi põhjusliku seose kohta. Autorid märgivad ka, et puudusid andmed tervisekäitumise, näiteks suitsetamise ja alkoholi tarbimise, ja diabeedi kestuse kohta. Kuid uuring oli suur ja põhines rahvuslikult esinduslikel andmetel, mis hõlmasid suhteliselt noori 2. tüüpi diabeediga inimesi, ning tulemused olid väga ühtsed alamrühmade lõikes.

Teadlaste sõnul on vaja leidude kinnitamiseks veel edasisi uuringuid.