E-sigarettide pikaajalised mõjud tervisele selguvad tänaste tarbijate põhjal

Veipimine on tervise kahjulik. Foto: Shutterstock

Tavasigarettide tarvitamise vähenemine on pannud tubakatööstust arendama uusi tooteid, sealhulgas elektroonilisi sigarette ehk e-sigarette. Paraku on elektroonilise sigareti auru sissehingamine ehk veipimine ohtlik lõks, millesse langenud tagavad tubakatööstusele järgmise põlvkonna nikotiinisõltlasi. Kliinikumi lastehaiguste arst-resident Katrin Köbas annab ülevaate e-sigarettide olemusest, avab nende populaarsuse tausta noorte seas ning selgitab, mida on praeguseni teada veipimise mõjust inimese tervisele.

E-sigaret, tuntud ka kui veip, on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku ja toodab aerosooli, mida kasutaja sisse hingab. Kuigi e-sigaret ei ole uus leiutis, sai see laiemalt tuntuks alles 2003. aastal Hiinas, kust levis edasi Euroopasse ja Ameerikasse, kogudes populaarsust nii noorte kui ka täiskasvanute seas.

«Uuringud on näidanud, et e-sigareti sissehingatavas aurus sisalduvad mürgised ühendid nagu formaldehüüd, atsetoon ja raskmetallid (nikkel, plii, tina, alumiinium), kahjustavad kudesid ja organeid ning mõjutavad negatiivselt näiteks suu, kopsude ja südame-veresoonkonna tervist,» rääkis dr Köbas, lisades, et e-vedelikud sisaldavad peamiselt propüleenglükooli, glütserooli, nikotiini ja tehislikke maitseaineid.

Kui Euroopas on ühes e-sigaretis lubatud maksimaalselt 20 mg nikotiini, siis tavasigaretis on 1 mg. Et e-sigaret kestab kauem, on võimalik märkamatult tarbida ohtlikult suuri nikotiinikoguseid. «E-sigarettide ja tavasigarettide paigutus skaalal ohtlik-ohutu polegi niivõrd tähtis, sest neil mõlemal on sarnased terviseriskid. Kuna e-sigaret on meditsiinilisest vaatenurgast suhteliselt uus ja läbinud kiire tootearenduse, samas kui teadusuuringute tegemine on pikk protsess, puudub praegu põhjalik teave veipimise pikaajaliste tervisemõjude kohta,» selgitas lastehaiguste arst-resident, lisades, et nikotiin ja e-vedelike ained võivad soodustada vähiteket, tekitades rakutasandil muutusi DNA-s ning veipimine mõjutab unekvaliteeti, soodustab vaimse tervise probleemide ja sõltuvushäirete teket.

Kliinikumi lastehaiguste arst-resident Katrin Köbas. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Nikotiin on ohtlik närvisüsteemile, eriti noortele, kelle aju on veel arengujärgus, mistõttu on e-sigarettide populaarsus nende seas eriti murettekitav. Sotsiaalministeeriumi andmetel on kasvutrend just noorte naiste hulgas, kus igapäevaste e-sigaretitarvitajate hulk oli 2022. aasta seisuga kasvanud 11,5 protsendile. «Magustatud e-vedelikud ja maitsete mitmekesisus meelitavad noori e-sigarette proovima. Näiteks oli 2014. aastal saadaval enam kui 7000 eri maitsega e-vedelikku, millest osa köitis just lapsi: suhkruvatist ja maasikavahutordist kuni ükssarvikute maagiliste maitseteni,» rääkis dr Köbas. Olgugi et Eestis ei tohi enam lõhna- ja maitseaineid sisaldavaid e-vedelikke ametlikult müüa (eranditeks on mentooli- ja tubakamaitse), on nende leviku piiramine kohalikul turul keeruline, kui ümbritsevates riikides on maitsestatud e-vedelike müük jätkuvalt lubatud.

E-sigareti tarvitamist on lihtne varjata, kuna, kuna erinevalt tavasigarettidest on e-sigareti aur lõhnatu ega jäta riietele äratuntavat jälge. «Lisaks muudab väikeste mõõtudega seadme disain selle vähem märgatavaks, kuna see sarnaneb igapäevastele tarbeesemetele, nagu mälupulk või täitesulepea,» lisas arst-resident. Ta rõhutas, et peale puhta õhu on kõik, mida sisse hingatakse, organismile potentsiaalselt kahjulik ja veipimisel tekkiv aerosool pole kindlasti ohutu.

Eesti on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 38 riigi seas esikohal e-sigarettide tarbimises. Samuti on Eesti neist riikidest esimene e-sigarettide tarvitamise kasvu poolest.