/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/30/16323478t1hd3f0.jpg)
Kuna ahvirõugete (mpox) puhang Aafrikas jätkub, käivitas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) esmaspäeval kuuekuulise plaani haiguse leviku peatamiseks. WHO peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus rõhutas pressiteates, et Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja naaberriikides levivaid ahvirõugete puhanguid saab kontrollida ja peatada.
Tedros lisas, et selleks on vaja terviklikku ja koordineeritud tegevuskava, mis hõlmab rahvusvaheliste asutuste, riiklike ja kohalike partnerite, kodanikuühiskonna, teadlaste, tootjate ning liikmesriikide koostööd.
Uus tegevuskava hõlmab personali arvu suurendamist mõjutatud riikides ning järelevalve, ennetus- ja reageerimisvõimekuse tugevdamist. Samas ei tule see ilma kuludeta: WHO hinnangul on plaani elluviimiseks vaja 135 miljoni dollari suurust rahastust, et parandada ligipääsu vaktsiinidele, eriti nendes Aafrika riikides, mida puhang kõige rängemalt on tabanud.
WHO viimased sammud järgnevad sellele, kui organisatsioon kuulutas selle kuu alguses ahvirõugete puhangu ülemaailmseks tervisehädaolukorraks.
Õnneks on leevendus teel: «Esimesed ahvirõugete vaktsiinidoosid saabuvad varsti Kongosse Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaa ning Jaapan on samuti pakkunud oma vaktsiine,» teatas Associated Press.
«Kongos on seni enim teadaolevaid ahvirõugete juhtumeid ja viiruse leviku tõkestamiseks on vaja 3 miljonit vaktsiinidoosi. Eelmisel nädalal registreeris see riik rohkem kui 1000 uut juhtumit,» teatas AP.
Kuid ka teised Aafrika riigid pole pääsenud: Aafrika Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse andmetel on uus puhang toonud kaasa üle 21 300 kinnitatud ja kahtlustatava ahvirõugete juhtumi ning 590 surmajuhtumi 12 riigis.
Hiljuti avastatud viirusetüvi jõudis selle kuu alguses esimest korda ka väljapoole Aafrikat, kui Rootsis teatati ahvirõugete juhtumist inimesel, kes tuli reisilt Kongost.
Samal ajal andis USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus augusti alguses välja hoiatuse, soovitades tervishoiutöötajatel olla tähelepanelik uue ahvirõugete tüve suhtes patsientidel, kes on hiljuti viibinud Kongos või mõnes naaberriigis (Angola, Burundi, Kesk-Aafrika Vabariik).
See on teine kord kolme aasta jooksul, kui WHO on kuulutanud ahvirõugete puhangu ülemaailmseks tervisehädaolukorraks.
«2022. aasta juulis algas Aafrikast lähtunud puhang, mis levis üle maailma, nakatades ligi 100 000 inimest, peamiselt gei- ja biseksuaalseid mehi, 116 riigis ja tappes umbes 200 inimest,» teatas ajaleht Times.
Murettekitav on see, et uue puhangu suremus tundub olevat kõrgem: umbes 3% nakatunutest on surnud, võrreldes 2022. aasta puhangu ajal surnud 0,2%-ga.
Ahvirõuged levivad tiheda naha-naha kontakti kaudu, sealhulgas seksuaalvahekorra ajal. Haigus avaldub valuliku lööbena kätel, jalgadel, rinnal, suus või suguelunditel, samuti palaviku, hingamisteede sümptomite, lihasvalu ja lümfisõlmede tursega. Vaktsineerimine ja käitumismuutused gei- ja biseksuaalsete meeste seas, keda 2022. aasta puhang kõige enam mõjutas, on vähendanud ahvirõugete juhtumite arvu USA-s rohkem kui 30 000 juhtumilt 2022. aastal 1700-le 2023. aastal.
Kuid viirus muutub: 2023. aastal avastasid teadlased, et ahvirõuged on muteerunud, mis võimaldab sellel hõlpsamini inimeste vahel levida. Seksuaalne ülekandumine, sageli heteroseksuaalse prostitutsiooni kaudu, on Aafrikas peamine nakkuse leviku kanal.
Allikas: Medical Xpress