Tedros lisas, et selleks on vaja terviklikku ja koordineeritud tegevuskava, mis hõlmab rahvusvaheliste asutuste, riiklike ja kohalike partnerite, kodanikuühiskonna, teadlaste, tootjate ning liikmesriikide koostööd.
Uus tegevuskava hõlmab personali arvu suurendamist mõjutatud riikides ning järelevalve, ennetus- ja reageerimisvõimekuse tugevdamist. Samas ei tule see ilma kuludeta: WHO hinnangul on plaani elluviimiseks vaja 135 miljoni dollari suurust rahastust, et parandada ligipääsu vaktsiinidele, eriti nendes Aafrika riikides, mida puhang kõige rängemalt on tabanud.
WHO viimased sammud järgnevad sellele, kui organisatsioon kuulutas selle kuu alguses ahvirõugete puhangu ülemaailmseks tervisehädaolukorraks.
Õnneks on leevendus teel: «Esimesed ahvirõugete vaktsiinidoosid saabuvad varsti Kongosse Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaa ning Jaapan on samuti pakkunud oma vaktsiine,» teatas Associated Press.
«Kongos on seni enim teadaolevaid ahvirõugete juhtumeid ja viiruse leviku tõkestamiseks on vaja 3 miljonit vaktsiinidoosi. Eelmisel nädalal registreeris see riik rohkem kui 1000 uut juhtumit,» teatas AP.
Kuid ka teised Aafrika riigid pole pääsenud: Aafrika Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse andmetel on uus puhang toonud kaasa üle 21 300 kinnitatud ja kahtlustatava ahvirõugete juhtumi ning 590 surmajuhtumi 12 riigis.
Hiljuti avastatud viirusetüvi jõudis selle kuu alguses esimest korda ka väljapoole Aafrikat, kui Rootsis teatati ahvirõugete juhtumist inimesel, kes tuli reisilt Kongost.
Samal ajal andis USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus augusti alguses välja hoiatuse, soovitades tervishoiutöötajatel olla tähelepanelik uue ahvirõugete tüve suhtes patsientidel, kes on hiljuti viibinud Kongos või mõnes naaberriigis (Angola, Burundi, Kesk-Aafrika Vabariik).