3 sümptomit, mis võivad viidata liiga kõrgele vererõhule

Kõrge vererõhu tõttu võib hakata ninast verd jooksma. Foto: Shutterstock

Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk on levinud terviseprobleem. Selle seisundi korral rõhub arterite seintele pidevalt liiga kõrge rõhk, mistõttu peab süda rohkem pingutama, et verd pumbata, vahendab Mayo kliinik.

Hüpertensiooni diagnoositakse, kui vererõhk on 130/80 mm Hg või kõrgem.

• Normaalne vererõhk on alla 120/80 mm Hg.
• Kõrgenenud vererõhuks loetakse, kui ülemine näitaja 120–129 mm Hg ja alumine alla 80 mm Hg.
• 1. astme hüpertensioon: ülemine näitaja 130–139 mm Hg või alumine 80–89 mm Hg.
• 2. astme hüpertensioon: ülemine näitaja 140 mm Hg või kõrgem või alumine 90 mm Hg või kõrgem.

Kui vererõhk on kõrgem kui 180/120 mm Hg, loetakse seda hüpertensiivseks kriisiks, mis vajab kohest meditsiinilist sekkumist.

Ravimata kõrge vererõhk suurendab infarkti, insuldi ja muude tõsiste terviseprobleemide riski. Alates 18. eluaastast on soovitatav vererõhku kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. Tervislikud eluviisid, nagu suitsetamisest loobumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja tasakaalustatud toitumine, aitavad ennetada ja ravida kõrget vererõhku. Samas võib olla vajalik ka ravimite kasutamine.

Enamikul inimestel ei esine kõrge vererõhuga seotud sümptomeid, isegi kui vererõhk on ohtlikult kõrge.

Mõnel juhul võivad tekkida:

• peavalud;
• hingeldus;
• ninaverejooksud.

Kuid need sümptomid pole spetsiifilised ja ilmnevad tavaliselt alles siis, kui vererõhk on muutunud väga kõrgeks. Vererõhu regulaarne kontrollimine on oluline osa üldisest tervishoiust.