/nginx/o/2024/09/04/16336095t1h4c4a.jpg)
Eesti tervishoius on käsil raviteekondade arendamine, mille eesmärk on muuta tervishoiuteenused patsiendikesksemaks, tagada terviklikum ravikäsitlus ja suurendada raviasutuste kaasamist – selle raames on käivitunud kiirendiprogramm, mille kaudu saavad kuus projekti tervisekassalt toetust.
Eesmärk on parandada ravikäsitlust kopsuvähi, südamepuudulikkuse, müokardiinfarkti, vaimse tervise, dementsuse ja laste suutervise raviteekonnal.
«Oleme väga rahul, et just need kuus projekti kiirendisse valiti. Tegu on äärmiselt oluliste valdkondadega, mis mõjutavad paljusid patsiente, kelle ravi- ja hooldusvajadus on komplekssed. Ühtlasi on hea meel näha nende valdkondade valmisolekut muutusteks ja innovatsiooniks,» tõdes tervisekassa raviteekondade teenusejuht Eva Paalma.
Kopsuvähi raviteekonna projekti eesmärk on kiirendada patsiendi jõudmist vähikahtlusest kasvajavastase ravi alguseni, et tagada ravi vastavus riiklikult kokkulepitud kriteeriumitele ja parandada patsientide elulemust.
«Meie tiim võtab kiirendiprogrammis ette kopsuvähi raviteekonna alguse ehk vähikahtluse tekkest vähiravi alguseni, et patsiendid jõuaksid võimalikult kiiresti diagnoosi ja ravini, sest iga päev ja nädal on kriitilise tähtsusega. Oleme väga motiveeritud, et Eesti patsientide jaoks midagi reaalset ära teha. Kiirendiprogramm annab selleks hea võimaluse,» tõdes kopsuvähi raviteekonna projekti juht Liina Pääbo.
Südamepuudulikkuse raviteekonnal keskendutakse patsiendikogemuse ja ravi kvaliteedi parandamisele, esmatasandi ja teiste teenuste sujuvamale integratsioonile ning erakorraliste pöördumiste vähendamisele.
Müokardiinfarktihaige haiglajärgsel raviteekonnal tahetakse parandada teenuste kättesaadavust, patsiendi prognoosi ning vähendada korduvate hospitaliseerimiste arvu.
«Kiirendiprogrammis osalemisest ootan suurt sammu edasi müokardiinfarktihaigete haiglajärgse käsitluse ajakohastamisel, vajalike teenuste ühetaolise kättesaadavuse tagamisel üleriiklikul tasandil ning seeläbi positiivset mõju haigete prognoosile ja kiirele töövõime taastamisele. Eelnevaga seondub otseselt meie eesmärk tagada terviseandmete automatiseeritud kasutamine tulevikus parima raviotsuse tegemisel ning raviplaani regulaarsel ajakohastamisel. Siin võiksid olla suureks abiks ka personaalsed automaatteavitused ja interaktiivse ravi(mi)lehe arendamine üleriiklikul tasandil, kus väga heaks pilootgrupiks on müokardiinfarkti põdenud haiged ja nendega iga päev tegelevad kolleegid,» ütles Eesti Kardioloogide Seltsi ägedate koronaarsündroomide töögrupi juht doktor Toomas Marandi.
Lisaks soovitakse ühtlustada ja riigiüleselt rakendada esmatasandist eriarstiabini kulgev vaimse tervise raviteekond, mille kaudu saaksid vajaduspõhist ning tõhusat abi meeleolu- ja/või ärevushäire kahtluse või varasema diagnoosiga inimesed.
Ka dementsuse raviteekonna raames luuakse standardiseeritud tegevused ja juhendid lähedastele ning töötajatele patsiendi käsitlemiseks ja selleks, et defineerida selgelt protsessid, erinevate osapoolte rollid ja koordineerida paremini koostööd.
Teistest projektidest pisut unikaalsem on laste suutervise raviteekonna arendamine, mille eesmärk on luua kokkulepped erinevate tervishoiuspetsialistide – perearstide, pereõdede, kooliõdede, kõrva-nina-kurguarstide, füsioterapeutide, logopeedide, hambaarstide ja ortodontide – koostöö alustes, et tagada ühtne lapspatsiendi käsitlus suutervise seisukohast. Tartu Ülikooli kliinikum töötab selleks välja koostöömudeli, mis võiks olla teerajajaks ja eeskujuks ka teistele tervishoiuasutustele.
Tartu Ülikooli kliinikumi 3. kliinilise valdkonna juhi Marjo Sinijärve sõnul on projekti laiem eesmärk tagada, et lapse suutervis oleks sünnist alates pidevalt jälgitud, lapsevanemad nõustatud, süsteem järjepidevateks kontrollvisiitideks loodud ning ravisoostumust ja edasiste sekkumiste vajadust regulaarselt hinnatud.
Kiirendiprogrammi jooksul toimuvad kõigile meeskondadele ühised koolitused ja arenduspäevad. Igale tiimile on tervisekassa määranud mentori, lisaks nõustavad meeskondi Eesti parimad tervishoiu eksperdid ja praktikud. Viiekuulise perioodi lõpuks peab olema igal meeskonnal loodud uus raviteekond koos mõõdikutega, mida hakatakse kiirendiprogrammi järgmises etapis piloteerima.
«Kogu projekti raames töötatakse välja terviklikud raviteekonna teenusmudelid, alustatakse tervisetulemite ja teenuskogemuse mõõtmist ning võetakse kasutusele ravi tulemuslikkust toetav tasustamismeetod,» lisas Eva Paalma.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)