TASUB TEADA ⟩ 8 fakti vähi kohta

Maksarakke ründavad vähirakud võivad tegutseda immuunsüsteemi radari all ja tulemuseks on vähkkasvaja, aga uus viirus peaks suutma neid inimorganismis hävitada, samuti treenida immuunsüsteemi neid tuvastama. Foto: Shutterstock

Kuidas mõjutavad geenid vähi teket? Kuidas vähki skriinitakse ja diagnoositakse? Millised vähiravi võimalused on kättesaadavad? Kasvaja.net koostas põhifaktide loendi.

1. Mutatsioonid ja pärilikkus

Vähk on põhjustatud juhuslikest genoomimutatsioonidest. Ainult umbes kümnel protsendil on kasvajad tingitud pärilikest põhjustest. 90 protsenti vähki põhjustavatest mutatsioonidest on juhuslikud ja esinevad ainult selles kasvajas, mistõttu neid ei anta järglastele edasi.

2. Läbimurre teadusuuringutes

Esimesed vähiga seotud geenid avastati 1970. aastatel. 

3. Põhjalik sõeluuring

Sõeluuringu eesmärk on tuvastada asümptomaatilised inimesed, kellel on kõrvalekaldeid, mis viitavad konkreetsele vähile või vähieelsele seisundile, ning suunata nad kiiresti diagnoosi saamise ja ravini. Näiteks osales rinnavähi sõeluuringutes 2019. aastal rohkem kui 43 500 naist ehk umbes 55 protsenti kutsututest. Emakakaela sõeluuringuga alustati Eestis 2006. aastal ja soolevähi sõeluuringutega 2016. aastal. Rohkem teavet leiate https://soeluuring.ee/.

4. Varane diagnoos

Vähi õige diagnoosimine on piisava ja tõhusa ravi jaoks hädavajalik, sest iga vähiliik nõuab konkreetset raviplaani. Kui vähk avastatakse varakult, on tõenäolisem, et see reageerib ravile hästi. Varajane avastamine parandab tervenemise väljavaateid, vähendab haigestumise riski ja võimaldab odavamaid ravivõimalusi.

5. Geneetilised uuringud edenevad

Inimesel on umbes 20 000 geeni, millest hetkel teadaolevalt on vähiga seotud umbes 300 geeni. Teadusuuringute käigus leitakse geenide kohta kogu aeg uut teavet.

6. Levinumad kasvajad

Näiteks 2017. aastal registreeriti Eestis 8779 uut vähi esmasjuhtu, neist 4425 meestel ja 4358 naistel. Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja oli eesnäärmevähk ning sageduselt teisel kohal oli kopsuvähk. Naistel esines kõige sagedamini naha mittemelanoomi ja rinnavähki. 

7. Individuaalne ravi

Vähiravi meetod sõltub sellest, mis tüüpi vähk on ja kui kaugele see on arenenud. Mõned vähihaiged saavad ainult üht tüüpi ravi, aga enamikul juhtudel kombineeritakse näiteks operatsiooni keemiaravi ja/või kiiritusraviga. Järjest rohkem kasutatakse immunoteraapiat, sihtmärk e täppisravi ja hormoonravi.

8. Keskkonnategurid

Lisaks juhusele mõjutavad mutatsioonide teket keskkonnategurid. Näiteks toitumise ja suitsetamise puhul on leitud seoseid vähi tekkega.