Peaasi.ee avaldas suitsiidiennetuspäeva eel podcast'i «Elu pärast enesetappu»

10. septembril on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev. Foto: Shutterstock

Homme, 10. septembril on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev. Kogemusnõustaja Eva Koženevski, kelle isa võttis endalt elu, kui ta oli 11-aastane, ütleb, et rääkimine rasketest asjadest on palju lihtsam kui vaikimine rasketest asjadest.

«Olles selle vaikimise kogemuse läbi teinud, siis on suur vahe, kas see on saladus, millest ei või üldse rääkida või sul on vähemalt üks inimene, kellele sa saad rääkida. Kuigi alles aastakümneid hiljem olen avalikult rääkinud isa surma põhjusest, siis ma ei ole kogenud, et keegi oleks mulle halvasti öelnud või viltu vaadanud. Kõige levinum reaktsioon on, et inimene hakkab rääkima, et ta on ka suitsiidiga kuidagi kokku puutunud, kas tööl või naabri kaudu või mõnel muul moel,» rääkis Eva Koženevski.

«Kui me vaikime, siis tundub, et see on väga haruldane asi, aga kui me räägime, siis peaaegu igaüks teab kedagi, kes teab kedagi, kes on suitsiidiga kokku puutunud,» lisas ta.

Kuula Pearaadio podcast'i nelja eriepisoodi «Elu pärast enesetappu»: https://esmaabi.peaasi.ee/podcastid/

«Oma isikliku kogemuse eelselt arvasin, et ma tean suitsiidist ja suitsiidiprotsessist. Teadsin teooriaid, riski- ja kaitsetegureid, kuid kui mind ennast tabas see löök, et üks minu kõige lähedasemaid inimesi on endalt elu võtnud ja mina suitsiidi uurijana peaksin ju ometi aru saama, mis ja miks juhtus, siis ma ei saanud mitte millestki aru. Olin täiesti segaduses,» räägib podcast'is Merike Sisask, kes on üle 20 aasta Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudis tegelenud suitsiidiuuringutega.

«Mida ma eksperdina enesetappudest veel ei teadnud, seda sain omal nahal tunda, kui mu mees eelmise aasta sügisel endalt elu võttis,» ütleb ta, «selle protsessi juures on kõige olulisem leppida. Leppida, et see oli tema otsus ja ma ei saagi kunagi lõplikult aru, miks see juhtus.»

Leina- ja traumaterapeudina töötav Maire Riis ütleb podcast'is, et suitsiidiga kaasneb palju mikse.

«Miks ma ei näinud, miks ma ütlesin midagi või tegin midagi. Kõik viimase hetke olukorrad ja ka eelnevad käivad inimene läbi ja sealt võib tulla väga tugevaid tundeid nii vahetult pärast juhtunut, aga neid mõtteid võib tulla ka hiljem. See on alus süütunde süvenemisele. Väga oluline on, et inimene ei jääks endaga toimuvaga üksinda. Vahel võivad inimesed olla ka päris karmid enda suhtes, et miks ma nii tunnen, mõtlen või kogen. Ei ole ainult see küsimus peas, et miks ta nii tegi,» selgitab Maire Riis.

Igal aastal võtab endalt Eestis elu umbes 200 inimest. Iga selline ootamatu ja liiga varajane lahkumine puudutab omakorda umbes 135 inimest. See tähendab, et meie ümber on päriselt umbes 27 000 inimest, kes igal aastal sellest valust osa saavad.

Homme, suitsiidiennetuspäeval avatakse kuues linnas vaimse tervise kohvikud ja toimuvad arutelud «Üksildusest ja üksi jäämisest suitsiidi ümber». Lisainfo: https://peaasi.ee/vaimse-tervise-kohvik/

• Kuidas olla toeks lähedasele, kes on teinud enesetapukatse? Abimaterjal lähedastele: https://peaasi.ee/kuidas-olla-toeks-lahedasele-kes-on-teinud-enesetapukatse/
• Kui sinu lähedane on võtnud endalt elu. Abimaterjal lähedastele ja nende toetajatele: https://peaasi.ee/kui-sinu-lahedane-on-votnud-endalt-elu-abimaterjal-lahedastele-ja-nende-toetajatele/
• Facebooki grupp Puudutame südameid – toetus pärast lähedase enesetappu – kõigile lähedastele: https://www.facebook.com/groups/2064108190416949/
• Facebooki grupp Taeva lapsed – kaotus läbi suitsiidi – ainult lapsevanematele: https://www.facebook.com/groups/1802618779919992/

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

• Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
• Soovi korral saab nõu küsida vaimse tervise tugiliinilt 116 123.
• Veebinõustamine – peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista

• Lasteabi: 116 111 (24 h)
• Ohvriabi telefon 116 006 (24 h)
• Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07)
• Kiirabi: 112 (24 h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24 h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)
• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)
• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)
• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)