Selle probleemi lahendamiseks uurisid professor Virtanen ja kolleegid, kas imiku ja varases lapsepõlves toitumine oli seotud T1D tekkega tuhandetel Soome lastel.
5674 lapsest (3010 poissi ja 2664 tüdrukust) koosnevat rühma, kellel oli geneetiline vastuvõtlikkus T1D-le, jälgiti sünnist kuni kuueaastaseks saamiseni. Vanemad täitsid regulaarselt toidupäevikuid, milles kajastati laste toitumist alates kolmandast elukuust kuni kuue aasta vanuseni.
Kuueaastaselt oli 94 lapsel tekkinud I tüübi diabeet. Veel 206-l tekkis saarekeste autoimmuunsus ja seega oli neil järgmise paari aasta jooksul oluliselt suurenenud risk T1D tekkeks.
34 toidurühma hõlmasid kogu dieeti ja kui need kõik arvesse võeti, seostati mitut toitu suurema riskiga T1D tekkeks.
«Meile teadaolevalt on see esimene kord, kui kogu lapse toitumist korraga arvesse võetakse,» ütleb professor Virtanen.
Tulemused näitavad, et mida rohkem puuvilju, kaera või rukist lapsed sõid, seda suurem oli nende T1D risk.
Seevastu maasikate, mustikate, pohlade, vaarikate, mustsõstrate ja muude marjade söömine paistis pakkuvat kaitset T1D vastu. Mida rohkem marju laps sõi, seda väiksem oli T1D väljakujunemise tõenäosus.
«Marjad on eriti rikkad polüfenoolide, taimsete ühendite poolest, mis võivad summutada põletikku, mis on seotud I tüübi diabeedi tekkega,» ütleb professor Virtanen. «Teisalt võivad puuviljad sisaldada kahjulikke aineid, mida marjades ei esine. Näiteks võivad marjad olla vabad pestitsiididest, mida leidub teistes puuviljadel.»