TOHOH ⟩ Väga levinud toidud on seotud suurema riskiga haigestuda diabeeti

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Euroopa Diabeedi Uuringute Assotsiatsiooni (EASD) aastakoosolekul Hispaanias Madridis esitletakse uusi uuringuid, mis näitavad, et puuviljade, kaera ja rukki söömine lapsepõlves on seotud suurema riskiga haigestuda diabeeti. Marjade söömine on aga seotud haigusseisundi väljakujunemise väiksema tõenäosusega, kirjutab Medical Xpress. 

Esimese tüübi diabeet ehk T1D on autoimmuunne seisund, mille puhul immuunsüsteem ründab ja hävitab kõhunäärme insuliini tootvaid saarerakke. See ei lase kehal toota piisavalt hormooninsuliini, et veresuhkru taset korralikult reguleerida.

Mis vallandab immuunsüsteemi rünnaku, pole teada, kuid arvatakse, et see hõlmab geneetilise eelsoodumuse ja keskkonna vallandajate, näiteks viiruse või toiduaine kombinatsiooni.

T1D esinemine, mis on just lastel kõige levinum diabeedivorm, kasvab kogu maailmas. Prognoositakse, et haigusjuhtude arv kogu maailmas kahekordistub vaid 20 aastaga, 8,4 miljonilt 2021. aastal 17,4 miljonile 2040. aastaks. Soomes on T1D esinemissagedus maailmas kõrgeim, 52,2 juhtu 100 000 alla 15-aastase lapse kohta ehk enam kui viis korda kõrgem kui 1950. aastatel.

«I tüübi diabeet on tõsine seisund, mis nõuab elukestvat ravi ja tekitab seega patsiendile ja tema perekonnale märkimisväärse koormuse,» ütleb uuringut juhtinud professor Suvi Virtanen, kes tegutseb Soome Tervise ja Heaolu Instituudis Helsingis.

«See võib põhjustada tüsistusi, sealhulgas silma-, südame-, närvi- ja neeruprobleeme ning lühendada oodatavat eluiga ning sellega kaasnevad märkimisväärsed tervishoiukulud (ligikaudu 1 miljon eurot patsiendi kohta Soomes). I tüübi diabeedi kiire sagenemine lastel viitab keskkonnateguritele. Nende tegurite tuvastamine annab võimaluse töötada välja strateegiad haiguse ja selle tüsistuste ennetamiseks.

Paljud toiduained on seotud saarekeste autoimmuunsuse (insuliini tootvate rakkude rünnakuga) ja T1D-ga, kuid prognoositavatest uuringutest puuduvad kvaliteetsed tõendid ja seose olemasolu on endiselt vastuoluline.

Selle probleemi lahendamiseks uurisid professor Virtanen ja kolleegid, kas imiku ja varases lapsepõlves toitumine oli seotud T1D tekkega tuhandetel Soome lastel.

5674 lapsest (3010 poissi ja 2664 tüdrukust) koosnevat rühma, kellel oli geneetiline vastuvõtlikkus T1D-le, jälgiti sünnist kuni kuueaastaseks saamiseni. Vanemad täitsid regulaarselt toidupäevikuid, milles kajastati laste toitumist alates kolmandast elukuust kuni kuue aasta vanuseni.

Kuueaastaselt oli 94 lapsel tekkinud I tüübi diabeet. Veel 206-l tekkis saarekeste autoimmuunsus ja seega oli neil järgmise paari aasta jooksul oluliselt suurenenud risk T1D tekkeks.

34 toidurühma hõlmasid kogu dieeti ja kui need kõik arvesse võeti, seostati mitut toitu suurema riskiga T1D tekkeks.

«Meile teadaolevalt on see esimene kord, kui kogu lapse toitumist korraga arvesse võetakse,» ütleb professor Virtanen.

Tulemused näitavad, et mida rohkem puuvilju, kaera või rukist lapsed sõid, seda suurem oli nende T1D risk.

Seevastu maasikate, mustikate, pohlade, vaarikate, mustsõstrate ja muude marjade söömine paistis pakkuvat kaitset T1D vastu. Mida rohkem marju laps sõi, seda väiksem oli T1D väljakujunemise tõenäosus.

«Marjad on eriti rikkad polüfenoolide, taimsete ühendite poolest, mis võivad summutada põletikku, mis on seotud I tüübi diabeedi tekkega,» ütleb professor Virtanen. «Teisalt võivad puuviljad sisaldada kahjulikke aineid, mida marjades ei esine. Näiteks võivad marjad olla vabad pestitsiididest, mida leidub teistes puuviljadel.»

Kaer, banaanid, fermenteeritud piimatooted (nagu jogurtid) ja nisu olid seotud saarekeste autoimmuunsuse suurenenud riskiga, samas kui ristõielised köögiviljad, nagu spargelkapsas, lillkapsas ja kapsas, olid seotud vähenenud riskiga.

Kõik ühendused olid sõltumatud – need tekkisid sõltumata muudest söödud toitudest.

«Oluline on välja selgitada, millised tegurid nendes toiduainetes nende seoste eest vastutavad,» ütleb professor Virtanen. «Kas mitmes toidus leidub samu põhjuslikke tegureid või kaitsvaid tegureid? Kui marjad sisaldavad näiteks teatud kaitsefaktorit, võib T1D ennetamiseks kasutada kas seda ainet või marju endid.»

Siiski on veel liiga vara toitumissoovitusi anda. Professor Virtanen ütleb: «Paljud toiduained, mis on seotud I tüübi diabeedi suurenenud riski ja haigusprotsessiga, loetakse tervisliku toitumise osaks ning on oluline, et meie tulemusi korrataks teistes uuringutes, enne kui keegi kaalub muudatusi oma lapse toitumises.»