See kummalisel moel sündinud poiss oli peaesinejaks sellel Rootsi konverentsil

Vincent esinemas Göteborgis toimunud rahvusvahelisel konverentsil koos oma vanemate Malini ja Claesiga. Vincent on esimene laps maailmas, kes sündis pärast emaka siirdamist 2014. a. Foto: Johan Wingborg / University of Gothenburg

Göteborgis esitles 10-aastane Vincent end kui tavalist poissi, kes armastab sporti, kui ta kõneles rahvusvahelisel emaka siirdamise teaduskonverentsil. Vincent oli esimene laps, kes sündis tänu siirdatud emakale.

Esimene maailmas teadaolev sünd emaka siirdamise järel toimus 4. septembril 2014 Sahlgrenska akadeemia (University of Gothenburg Sahlgrenska Academy) teadusprojekti ajal Göteborgi ülikoolis Rootsis. Laps sündis Göteborgi Sahlgrenska ülikoolihaiglas ning poiss sai nimeks Vincent.

Kümme aastat hiljem pidas ta ingliskeelse peaettekande ülemaailmsel teaduskonverentsil emaka siirdamise spetsialistidele Göteborgis. Vincenti esinemine konverentsil oli meeldiv üllatus ja pälvis sooja aplausi.

Lavalt kõneldes sõnas Vincent: «Olen tavaline poiss, kes armastab sporti, eriti golfi. Minu lemmikõppeaine on kunstiõpetus. Kui ma suureks saan, tahan saada golfiprofiks. Täna on siin minuga ka minu ema ja isa, ning ma tean, et nemad ja Rootsi uurimisrühm ning arstid on minu üle väga uhked. Olen väga rõõmus, et olen siin kõigi julgete inimeste tõttu, kes on täna siin saalis.»

Kirurgilised tehnikad ja osalejate heaolu

Pärast Vincenti sündis teadusprojekti ajal veel kuus last, enne kui üks naine väljaspool Rootsit sünnitas siirdatud emakaga. Nüüdseks on maailmas kokku tehtud umbes 120 siirdamist ja sündinud on üle 60 lapse, sealhulgas 17 neist Rootsis.

Lisaks kirurgiliste tehnikate täiustamisele keskendutakse lisaks emadele ja lastele ka isade ning emaka annetajate (doonorite) heaolule. Göteborgi ülikooli teadusprojekt jälgib osalejate meditsiinilist ja psühholoogilist seisundit ning elukvaliteeti mitme aasta jooksul. Lastel kestab see jälgimisperiood täiskasvanueani.

Operatsioonide puhul on märgata liikumist avatud kirurgiast robotiga toetatud laparoskoopilise kirurgia poole, eriti doonorite puhul, kes on sageli olnud siirdamises osalevate naiste emad või lähedased sugulased.

Aastakümnete pikkune teadustöö

Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia sünnitusabi ja günekoloogia professor ning günekoloog Mats Brännström on üks valdkonna juhtivatest teadlastest.

Brännström selgitab, et ohutu kirurgia ja kiire taastumine, mille järel saab doonor naasta töö ja normaalse elu juurde, on olulised neile, kes läbivad ulatusliku operatsiooni teise naise aitamiseks. Vaadates tulevikku, prognoosib ta, et doonorid ei pruugi olla ainult sugulased, vaid pigem altruistlikud anonüümsed doonorid.

Teine juhtiv liige emaka siirdamise meeskonnas on Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia sünnitusabi ja günekoloogia dotsent Pernilla Dahm-Kähler.

Ta ütleb, et varem polnud võimalik naisi aidata, kui nad olid sündinud ilma emakata või kui emakas oli kirurgiliselt eemaldatud vähi või eluohtliku verejooksu tõttu. See on muutunud tänu aastatepikkusele intensiivsele ja edukale teadustööle. Meil on nüüd olemas usaldusväärsed andmed, mida saame edasi arendada nii teadustöös kui ka tulevastes tervishoiurakendustes.

Allikas: Göteborgi ülikool, Medicalxpress