Riigikogule anti sügisese istungjärgu esimesel tööpäeval üle 101 tualettpaberirulli. Miks?

Täna andis SYLNAB Eesti riigikogu liikmetele üle 101 tualettpaberirulli koos üleskutsega olla eeskujuks oma tervise hoidmisel ning teha jämesoolevähi sõeluuringu esmane analüüs. Foto: Synlab

Möödunud aastal kaotas Eestis liiklusõnnetuses elu 59 inimest. 2022. aastal suri soolevähki 457 inimest – see kurb statistika on tõstnud Eesti Põhjamaade ja Lääne-Euroopa seas etteotsa, sest haigestumist esineb aina noorematel inimestel. Täna andis SYLNAB Eesti riigikogu liikmetele üle 101 tualettpaberirulli koos üleskutsega olla eeskujuks oma tervise hoidmisel ning teha jämesoolevähi sõeluuringu esmane analüüs.

«Riiklikult kutsutakse soolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid inimesi iga kahe aasta järel. Aasta-aastalt esineb soolevähki aina rohkem ja seda just noorematel inimestel. Seetõttu soovitatakse soolevähi varajaseks avastamiseks teha esmaseid analüüse alates 45. eluaastast ja jätkata testimisega kord aastas. Need inimesed, kelle perekonnas on esinenud varem jämesoolevähki, võiksid uuringutega alustada veel varem, ca 40-aastaselt,» lausus SYNLAB Eesti arendusjuht Kaspar Ratnik.

Vara avastatud soolevähk on 95 protsendil juhtudest ravitav, kuid kahjuks avastatakse praegu viiendik soolevähi juhtumitest staadiumis, mil on juba tekkinud siirded. Ratnik rõhutas, et riigikogule tehti üleskutse olla eeskujuks Eesti rahvale, kuna suur osa riigikogu liikmetest on sõeluuringu sihtrühmas ning rahvasaadikutena on nad valitud rahvast esindama ning oodatud ka rahva seas tabusid murdma.

Ratnik nentis, et kuna enamik inimeste jaoks on nii jämesoolevähi teema kui ka nn number kahest rääkimine tabu, siis on riigikogu liikmete eeskuju tabude ümber lükkamiseks ilmselgelt vajalik, et julgustada Eesti inimesi oma tervise eest hoolt kandma.

«Soolevähi sõeluuringu esmast analüüsi peitveri roojas saab teha kodustes tingimustes. Peitvereks roojas nimetatakse väikeses koguses roojas esinevat ja visuaalselt mittetuvastatavat verd. Analüüs aitab avastada seedetrakti verejookse ning seda kasutatakse sõeluuringuna jäme- ja pärasoolevähi varajases diagnostikas,» kirjeldas Ratnik.

Statistika näitab, et jämesoolevähk on üks levinumaid vähitüüpe nii meeste kui ka naiste seas, kuid meeste seas on haigestumus ja suremus veidi kõrgem. Põhjus võib peituda ka näiteks elustiilis, riskikäitumises ja bioloogilistes tegurites. Mehed võivad olla vastuvõtlikumad riskiteguritele nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, ülekaalulisus ja vähene kehaline aktiivsus, mis kõik tõstavad jämesoolevähi riski.

«Sõeluuringu raames tehtud peitveretestidest on Eestis ligi seitsmel protsendil juhtudest olnud üle normi ehk positiivsed. Positiivsele analüüsi vastusele peaks järgnema arsti konsultatsioon ning tavaliselt endoskoopiline jämesooleuuring ehk koloskoopia,» selgitas Ratnik.

Riiklikult kutsutakse soolevähi sõeluuringule 60–68-aastaseid inimesi iga kahe aasta järel.

Eestis diagnoositakse iga aastaga soolevähki üha noorematel, seetõttu on põhjendatud peitveri roojas analüüs ka ilma sümptomiteta juba nooremalt ehk 45. eluaastast. Kui perekonnas on jämesoolevähki esinenud, soovitatakse testimist alustada 40. eluaastast.

Kui inimene ei kuulu sõeluuringu sihtgruppi, saab peitveri roojas analüüsi anda nii konsulteerides eelnevalt oma perearstiga kui ka SYNLAB meditsiinilaboris.