Diabeediriski võib tõsta levinud öine mõjur

Öösel säravad valgusallikad võivad ajada segi keha ööpäevased rütmid. Foto: Shutterstock

Teadlased on võtnud luubi alla öise ereda valguse võimaliku negatiivse mõju tervisele. Mitmes uuringus on sel leitud olevat seos suurema diabeediriskiga.

Näiteks 2022. aasta novembris ajakirjas Diabetologia avaldatud uuringus ilmnes, et öine kunstlik välisvalgustus on seotud suurema diabeedi tekkeriskiga. Samuti näitas 2023. aastal Oxfordi ülikooli kirjastuse teadusajakirjas Sleep avaldatud uuring, et igasugune valgus magamise ajal võib suurendada vanemaealistel riski diabeedi, rasvumise ja kõrge vererõhu tekkeks.

Austraalias asuva Flindersi ülikooli teadlased kinnitavad nüüd uues teadustöös samuti võimalikku seost öösel paistva ereda valguse ja suurenenud 2. tüüpi diabeedi tekkeriski vahel. Värske uuringu tulemused viitavad, et ereda valguse vältimine öösel võib aidata 2. tüüpi diabeeti edasi lükata või ära hoida.

Mõjutab keha ööpäevaseid rütme

Teadlaste hinnangul on valgus lihtsalt muudetav keskkonnategur, millel on  inimeste tervisele alahinnatud mõju. Näiteks on ka ilmnenud, et vahetustega tööd tegevatel inimestel, kes puutuvad pikalt kokku öise valgusega, on suurem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti.

Juurpõhjuseks on valel ajal kiiskava valguse tõttu häirunud ööpäevased rütmid, mil võib olla märkimisväärne mõju keha toimimisele ja ka ainevahetusele, selgitas Andrew Phillips, uut uuringut eest vedanud Flindersi ülikooli meditsiini- ja rahvatervise kolledži dotsent ajakirjas Medical News Today. «Valgus on keha ööpäevarütmide jaoks kõige olulisem ajastusmehhanism. Laboratoorsed uuringud on näidanud, et öine valgusega kokkupuude võib põhjustada ainevahetushäireid. Seetõttu eeldasime, et kokkupuude öise valgusega võib olla seotud 2. tüüpi diabeediga elanikkonnas,» märkis Phillips.

Vältida elektroonikat enne kukke ja koitu

Mainekas teadusajakirjas The Lancet Regional Health – Europe avaldatud uuringus, kus osales ligi 85 000 inimest Ühendkuningriigi biopanga nimistust, kandsid katsealused nädala vältel randmel valgussensorit, mis mõõtis nende valgusega kokkupuudet nii päeval kui öösel.

Uuritavaid jälgiti umbes üheksa aastat, et näha, kas nad haigestuvad 2. tüüpi diabeeti. Uuringu lõppedes selgus, et neil, kes puutusid öösel, eriti ajavahemikus 00:30–06:00, rohkem valgusega kokku, oli suurem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti, sõltumata nende päevasest kokkupuutest valgusega.

Valgusega kokkupuute vähendamine öösel on Phillipsi sõnul lihtne ja kulutõhus viis tervise parandamiseks ja potentsiaalselt 2. tüüpi diabeedi tekkeriski vähendamiseks. Esimese asjana tuleks ööle vastu minnes välja lülitada või ära panna elektroonikaseadmed.