Terviseminister Sikkut: vaimse tervise probleemide korral märka, tunne ja tea, kust abi leida

Riina Sikkut Foto: Margus Ansu

Täna, 10. septembril tähistatakse rahvusvahelist suitsiidiennetuspäeva. Igal aastal sureb Eestis suitsiidi tõttu ligikaudu 200 inimest. Suitsiidide ennetamine on ühiskonnas kõigi vastutus: õigeaegse märkamisega on võimalik päästa nii mõnigi elu.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on esimeseks sammuks vaimse tervise häbimärgistamise vähendamine. «Vaimse tervise probleemid ei olene vanusest või soost. Neid võib esineda meil kõigil ja need võivad nii tabada ootamatult kui ka kujuneda pika aja jooksul. Seega on ka võimalusi ennetada ja abistada väga erinevaid – tähtis on märgata, ära tunda ja teada, kust abi leida,» sõnas Sikkut ning lisas, et samal ajal on riik võtnud eesmärgiks suurendada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ekspert ja suitsiidiennetuse tegevuskava projektijuht dr Zrinka Laido sõnul on suitsiidide ennetamisel üks võtmekohti kogukonna ja lähedaste tugi. «Sotsiaalne toetus on üks tugevamaid suitsiidide ennetamise vahendeid. Tugevad kogukondlikud sidemed aitavad vähendada üksildust ja tõrjutust. Tihti võib piisata ühest avatud vestlusest,» selgitas ta.

Eelmisel aastal suri Eestis suitsiidi tõttu 192 inimest. Riskialtimad on mehed ja noored, pea 75 protsenti surmadest esineb meeste seas. Lisaks kaotatud eludele mõjutab sündmus tugevalt peresid ja kogukondi, iga mõjutab suitsiid keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest.

Zrinka Laido sõnul on enesetappude ennetamisel kõige olulisem avatud suhtlemine. «Meie kohustus on pakkuda tuge ja lootust neile, kes seda vajavad. Julge küsida ja abi pakkuda,» rääkis ta ja lisas, et suitsiidide ennetamine on meie kõigi vastutus.

Kui kahtlustad, et inimene, kellega suhtled, võib kaaluda enesetappu, on ülioluline seda otse küsida. See võib avada ukse abi saamiseks ja aidata päästa kellegi elu.

Suitsiidimõtetega saab abi:

• Lasteabi: 116111 (24 h)
• Ohvriabi kriisitelefon 116006 (24 h)
• Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116123 (24 h)

—–

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24 h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)
• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)
• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)
• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)
• Kiirabi: 112 (24 h)