Suitsiid mõjutab igal aastal ligi 27 000 inimese elu

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Suitsiidide arv on viimase kümne aasta jooksul püsinud aastas kahesaja inimese ringis. Iga suitsiid mõjutab uuringute kohaselt keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest.

«Kuna enesetapp ja sellega sageli seotud vaimse tervise probleemid on ühiskonnas jätkuvalt häbimärgistatud, siis ähvardab lähedasi suitsiidisurma järel isolatsioon, mis raskendab toimetulekut leinaga. Lähedased tunnevad tihti, et ei saa oma kaotusest hinnangu- või kriitikavabalt rääkida,» rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

«Võidakse karta teiste süüdistusi või suhtumise muutumist enda, oma pere või lahkunu suhtes, kui saadakse teada, et tegu oli suitsiidiga. Seda peljates võidakse ise hakata teistest inimestest ja tavapärasest suhtlusest eemale hoidma või varjatakse asjaolu, et tegu oli enesetapuga,» lisas ta.

Soovitused, kuidas käituda inimesega, kelle lähedane on võtnud endalt elu:

• Käitu tavaliselt. Ära hoia eemale kartes, et ütled või teed midagi valesti. Vaikimine jätab inimese mure ja valuga üksindusse. On täiesti normaalne öelda, et sa ei tea, mida öelda. Ütle, et sul on kahju ja et sa oled olemas.
• Ära küsi, kas ta ei näinud lahkunu puhul ohumärke või kas lahkunul oli depressioon. See mõjub valusa etteheitena. Võid olla kindel, et lähedase kaotanu tegi kõik, mida teadis, oskas ja suutis.
• Anna aega. Kõvasti. Ära oota, et ta peaks olema sellest juba üle saanud. Mingis mõttes ta ei saa sellest kunagi «üle», vaid õpib oma kaotusega elama ja valuga toime tulema.
• Ära küsi surma üksikasjade kohta. See mõjub ebameeldiva uudishimutsemisena. Ta räägib sulle ise, kui ta tahab ja on valmis. Ole valmis kuulama. Katsu lähtuda tema vajadustest, mitte oma soovist teada, mis ja kus ja kuidas täpselt juhtus.
• Ära esita oletusi või eelda, et sa tead, miks ta seda tegi. Sa ei tea ja suitsiidil ei ole kunagi ühte ainsat ja lihtsat põhjust. Kalli inimese süüdistamine või tema teole hinnangu andmine ei tee asja kuidagi kergemaks, vaid teeb lähedasele haiget.
• Sa ei saa teise valu ära võtta. Ära ütle, et sa tead, mida ta tunneb. Ära püüa seda kergemaks teha tühjade väljenditega nagu «Elu läheb edasi» või «Kellelegi ei anta kanda rohkem, kui ta jõuab» või «Aeg parandab kõik haavad». See mõjub kaotuse vähendamisena. Lihtsalt ole ta kõrval.
• Ära arva, et ta ei taha rääkida. Ta tahab rääkida oma kallist inimesest. Aita tal lahkunut elus hoida, meenutades toredaid mälestusi.
• Kuula ja ole valmis sama juttu ikka ja jälle kuulma. Kui ta räägib, siis ära hakka rääkima enda või kellegi teise kurba lugu.

Täna, suitsiidiennetuspäeval on Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Põlvas ja Paides avatud vaimse tervise kohvikud, kuhu oodatakse kõiki, kes soovivad jagada oma vaimse tervise raskusi või on mures oma lähedase vaimse tervise pärast. Lisaks toimuvad kell 18–19 Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Paides vestlusringid «Üksildusest ja üksi jäämisest suitsiidi ümber».

Lisainfo: https://peaasi.ee/vaimse-tervise-kohvik/

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

• Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
• Soovi korral saab nõu küsida vaimse tervise tugiliinilt 116 123.
• Veebinõustamine – peaasi.ee; lahendus.net

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista

• Lasteabi: 116 111 (24 h)
• Ohvriabi telefon 116 006 (24 h)
• Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19–07)
• Kiirabi: 112 (24 h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24 h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)
• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)
• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)
• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)