Kõige hirmsam nr 2: jämesoolevähk on vähist põhjustatud surmadest teisel kohal

Illustratsioon jämesooles tekkinud polüüpidest. Enamik neist on healoomulised, kuid võivad edasi arenedes tekitada jämesoolevähki. Polüübid võivad põhjustada veritsust või kõhuvalu. Foto: Shutterstock

Hoolimata sellest, et 2023. aastal püstitati Eestis soolevähi sõeluuringu osalusmäära rekord ning soolevähi sõeluuringul osales 60,4 protsenti uuringule kutsutud meestest ja naistest, on soolevähk ikkagi vähkidest üks suurimaid surmapõhjustajaid. 2022. aastal suri soolevähi tõttu Eestis 457 inimest. Soolevähi varajaseks avastamiseks peaksid üle 45-aastased inimesed regulaarselt ennast kontrollima.

Jämesoolevähk on probleem nii Eestis kui mujal maailmas. Põhja-Eesti regionaalhaigla üldkirurg-vanemarsti Indrek Seire sõnul diagnoositakse Eestis iga viies jämesoolevähi juhtum juba kaugsiiretega ehk liiga hilja.

«Jämesoolevähi patsientide elulemus on Eestis oluliselt madalam kui mujal Euroopas ja ka näiteks Soomes ning Taanis. See on selge märk, et meil avastatakse jämesoolevähk liiga hilja. Varakult avastatud jämesoolevähk on väga hästi ravitav ning regulaarne kontroll aitab vähki haigestumist ennetada,» selgitas dr Seire.

Ta lisas, et Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule igal aastal ligi 80 000 60–68-aastast inimest. Tegelikkuses vajaks kontrolli oluliselt rohkem inimesi ning uuringuid peaks alustama varem – 45-aastaselt. Kui lähisugulastel on esinenud soolevähki, peaks alustama ennetavate uuringutega juba 40-aastaselt.

Millised uuringud aitavad jämesoolevähki tuvastada?

SYNLAB Eesti arendusjuht Kaspar Ratnik ütles, et kõige lihtsam, kättesaadavam ja kiirem uuring jämesoolevähi kontrollimiseks on peitveretest. «Esmase analüüsi, peitveretesti, saab teha kodust lahkumata, kasutades spetsiaalset peitveri roojas analüüsi. Peitvereks roojas nimetatakse väikeses koguses roojas esinevat ja silmaga mittetuvastatavat verd. Analüüs aitab avastada seedetrakti verejookse ning seda kasutatakse sõeluuringuna jäme- ja pärasoolevähi varajases diagnostikas,» kirjeldas Ratnik. Ta nentis, et kuigi roojaproovi andmine võib tunduda ebamugav toiming, on see väga lihtne analüüs ning igaüks saab sellega hakkama.

Peitveretest diagnoosib võimaliku jämesoolevähi 80-protsendilise tõenäosusega. Ratnik rõhutab siiski, et positiivne peitveretest ei tähenda tingimata vähidiagnoosi, vaid näitab, et on vaja teha põhjalikumad uuringud.

Põhjalikumaks uuringuks on endoskoopiline sooleuuring ehk koloskoopia. Koloskoopia on seedetrakti alaosa sooleuuring, mille käigus uuritakse endoskoobiga pärasoolt, jämesoolt ja peensoole lõpposa. «Kuigi uuring võib tunduda hirmutav, siis ei pea seda kartma. Tänapäeval on koloskoopiat võimalik teha täiesti valutult. Kui patsient soovib, siis viiakse uuring läbi pindmises narkoosis ning sel juhul ei jää patsiendile uuringust mingeid mälestusi,» rääkis dr Seire. Koloskoopia ei ole ainult diagnostiline meetod, vaid juba esimese koloskoopia käigus on võimalik enamik vähieelseid muutusi soolest eemaldada. Kirurg lisas, et kui koloskoopia on korras, siis ei pea kaebuste puudumisel järgmisel kümnel aastal kordusuuringut tegema.

Varakult avastatud jämesoolevähk on 95-protsendilise tõenäosusega ravitav

Mõlemad eksperdid tõdesid, et kohtavad pea iga päev inimesi, kes kardavad uuringuid – nii analüüse, koloskoopiat kui ka võimalikke ebameeldivaid vastuseid. Dr Seire tõi välja, et kui inimesel ei ole mingeid kaebusi või sümptomeid, kuid uuringutel leitakse jämesoolevähk, siis on haigus suure tõenäosusega väga hästi ravitav ja hea prognoosiga. «Kui jämesoolevähk avastatakse esimeses staadiumis, mil siireid veel ei esine, siis on täieliku paranemise tõenäosus 95 prosenti,» ütles ta.

Ratnik lisas, et kuigi enda number kahes sobramine roojaproovi tegemisel võib tunduda tabu ning koloskoopia hirmutav, siis veelgi hirmutavam on saada jämesoolevähi diagnoos siis, kui on juba liiga hilja.