/nginx/o/2024/09/11/16351439t1hc82c.jpg)
Juba meie vanavanemad teadsid, et suvel laotud tervise vundamendist oleneb, kui edukalt elame üle pimeda ja kõleda sügis-talvise hooaja. Tõsi, tundub et sellele põhimõttele pööratakse täna vähem tähelepanu, kui suvele vastu minnes, mil suvevormi jõudmise eesmärgil asuvad kampaania korras paljud järsku tervisklikke eluviise viljelema. Seda enam on põhjust esivanemate tarkust meelde tuletada ja miks mitte muuta sellest lähtudes oma terviseharjumusi kogu ülejäänud eluks.
Täna on parim aeg, kuna öeldakse, et muutustega kohanemiseks ja uute harjumuste kinnistumiseks kulub minimaalselt 21 päeva. Seega on võimalik täna oma ellu uusi tervislikke harjumusi juurutades tagada, et tervisekarikas püsib ka talvel maksimaalselt täis. Apotheka proviisor Triinu-Entsik Grünberg jagab näpunäiteid, kuidas ennast sügis-talviseks perioodiks valmis seada.
Ennekõike oleneb see meie toitumisest ja esimese sammuna tuleks oma menüüst välja heita organismi nõrgestajad nagu liigne kohv, alkohol ja suhkur. Suhkru ja rafineeritud toiduainete tarbimine viib soolestiku mikrofloora tasakaalust välja ning loob soodsad tingimused bakterite vohamiseks. See omakorda nõrgestab organismi vastupanuvõimet tervikuna.
Enne talvele vastu minemist tuleks kasutada võimalust ja süüa võimalikult palju värskeid puu- ja köögivilju ning marju nii koduaiast kui metsast.
Näiteks mustsõstrad on väga C-vitamiini ja antioksüdantide rikkad ning tugevdavad seega immuunsüsteemi ja organismi vastupanuvõimet haigustele. Lisaks leidub mustsõstardes erinevaid vitamiine, mis on vajalikud meie nahale, nägemisele ja ainevahetuse tööks. Samuti aitavad need alandada halva kolesterooli taset veres ja trombide tekkeristi ning toetavad seeläbi südame-veresoonkonna tööd. Kui suvised seiklused on luumurruga lõppenud, siis aitavad mustsõstrad ka luude mineraalainesisaldust taastada.
Vaarikad on kahtlemata väga maitsvaks suviseks suupisteks, aga sisaldavad ka paljusid väärtuslikke vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante, mis toetavad nii keha vastupanuvõimet haigustele kui ka aitavad organismil vananemise ilmingutega võidelda.
Suvise maitsebuketi teisest otsast leiab küüslaugu, mis on tulvil vitamiinidest, mineraalainetest ja flavonoididest. See toetab sarnaselt mustsõstrale südame- ja veresoonkonna tööd läbi kolesteroolitaseme alandamise. Lisaks omab küüslauk antibakteriaalset, viiruste- ja seenevastast toimet ning osade uuringute kohaselt aitab aeglustada ateroskleroosi põdevate patsientide haiguse süvenemist.
Vedel kuld, millega suvel maiustada ja mida tasub ka talveks varuda, on mesi. See sisaldab antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad organismi immuunsüsteemi.
Kui organismi vitamiinide ja muude kasulike ainete varud on suvisest heast-paremast täis laetud, on aeg pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele. Erinevad uuringud on tõestanud, et kehaline liikumine aitab vähendada depressiooni, leevendada ärevuse sümptomeid, parandab meeleolu ja tõsta seeläbi elukvaliteeti. Minimaalsest 30-minutilisest aktiivsest jalutuskäigust päevast piisab, et pikendada eluiga 3 aasta võrra. Suvi on just õige aeg jalutamise, rattasõidu või mingis muus formaadis kehalise aktiivsusega alustada, et väljakutset pakkuvate ilmade tulekuks oleks liikumisharjumus tekkinud ja kinnistunud.
Apotheka
Millega saavad apteekrid immuunsüsteemi toetamisel abiks olla?
Ennekõike on selleks D-vitamiin, mida on meie laiuskraadil vaja aastaringselt ja sünnist surmani juurde manustada. Seda välja arvatud juhul, kui suvised ilmad on tõesti päikesepaistelised ja seda katmata nahaga ka täiel rinnal nauditakse. Personaalse vajaliku D-vitamiini annuse saab kõige paremini välja selgitada vereanalüüsiga. Üldine reegel, suurema füüsilise koormuse korral ja ka vanemaealised vajavad D-vitamiini suuremas koguses. Lisaks on hea teada, et D-vitamiini tarbimisel tuleks kohvi ja musta tee joomisega 2 tundi vahet hoida. Seda juhul, kui seda vitamiini ei kasutata sprei kujul, mis imendub otse vereringesse.
Kui misiganes põhjusel ei ole toidust vajaliku C-vitamiini kättesaamine tagatud, siis toidulisandina oleks soovitatav seda manustada prolongeeritud kujul, mis tagab selle imendumise organismi ühtlaselt kogu päeva jooksul.
Kui stressi, antibiootikumide tarbimise või näiteks reisimisest tingitud harjumatu menüü muutuse tõttu on bakteriaalne tasakaal seedesüsteemis kõikuma löönud, siis võib selle taastamisel olla abi probiootikumidest. Need aitavad soolestiku mikrofloora ja organismi vastupanuvõime taastada.
Immuunsüstseemi vaates on oluline ka tsingi tase veres. See mineraalaine aitab ennetada külmetushaiguste teket, toetab kudede paranemist ja lühendab haiguste kestust. Päevane soovitatav tsingi annus on 15mg, mida tuleks manustada 1-2 tundi pärast sööki.
Organismi vastupanuvõimet aitavad tõsta ka greibiseemne ekstrakt, punane päevakübar, ingver ja astelpaju. Samas tuleks arvestada, et need ei sobi kokku osade krooniliste haiguste ravimiseks mõeldud ravimitega. Seega tuleks neid apteegist ostes apteekrile kindlasti rääkida ka samaaegselt kasutatavatest ravimitest.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)