Ekraanid on muutunud meie igapäevaelus üldlevinud vahendiks, mis tähendab, et neist on saanud ka laste elu osa. Millist mõju avaldab see laste arenevale ajule, eriti kriitilisele keeleoskusele? Selle mõistmiseks küsitlesid teadlased Eestis enam kui 400 lapse vanematelt nende ekraanikasutust, nende laste ekraanikasutust ja laste keeleoskust.
Eesti teadlased: ekraanidele kulutatud aeg võtab lastelt olulise oskuse
Uuringus leiti, et lastel, kellel on pikem ekraaniaeg ja kelle vanemad kasutavad samuti palju ekraane, on kehvem keeleoskus, edastab Medical Xpress.
«Meie uuringust selgub, et laste ekraanikasutusmustrid on sarnased nende vanemate omadega,» ütles dr Tiia Tulviste Tartu Ülikoolist, kes on uurimuse Frontiers in Developmental Psychology juhtivautor.
«Lastekeeleuurijad rõhutavad täiskasvanutega igapäevase suhtlemise olulisust varases keelearengus, kus lapsed on aktiivselt kaasatud. Samas teame, et kõik pereliikmed kipuvad oma ekraaniseadmeid kasutama. Kuna aeg on piiratud, peame selle välja selgitama, kuidas see karm konkurents näost näkku suhtlemise ja ekraaniaja vahel mõjutab lapse keele arengut.»
Paljudes kultuurides toimub suurem osa laste keelelisest arengust läbi selle, et nad räägivad täiskasvanutega: vestlemine annab neile rohkem sõnavara ja aitab luua grammatilisi struktuure. Ekraanide olemasolu võib seda häirida, eriti kui täiskasvanut segavad piiksud, tekstisõnumid või muud märguanded.
Kuid selleks, et mõista, kuidas see laste arengut mõjutab, tuleb arvestada erinevat tüüpi ekraanidega, mida lapsed võivad kasutada ja milleks nad neid kasutavad, samuti ekraane, mida ümbritsevad täiskasvanud kasutavad.
Tiia Tulviste ja kaasuurija dr Jaan Tulviste küsitlesid Eesti perede esinduslikku valimit, kuhu kuulus 421 last vanuses 2,5 kuni neli aastat. Küsitluses paluti vanematel hinnata, kui kaua kasutab iga pereliige tavalisel nädalavahetusel erinevatel eesmärkidel erinevaid ekraaniseadmeid.
Samuti küsiti, kui palju sellest ajast kulub perena ekraani kasutamisele, näiteks koos filmi vaatamisele. Lõpuks paluti vanematel täita küsimustik, milles hinnati nende laste keeleoskust.
Teadlased jagasid nii lapsed kui ka täiskasvanud kolme ekraanikasutusrühma – kõrge, madal ja mõõdukas. Seejärel analüüsisid nad neid andmeid, et näha, kas vanemate ekraanikasutuse ja laste ekraanikasutuse vahel on seos.
Nad leidsid, et vanemad ja lapsed kuulusid üldiselt samadesse rühmadesse: vanematel, kes kasutasid palju ekraane, olid lapsed, kes kasutasid samuti palju ekraane. Vanust kontrollides uurisid nad nende laste keelelist arengut ja leidsid, et lapsed, kes kasutasid vähem ekraane, said nii grammatika kui ka sõnavara osas kõrgemaid tulemusi. Ükski ekraanikasutusviis ei avaldanud positiivset mõju laste keeleoskusele.
«Kuigi e-raamatute lugemine ja mõnede harivate mängude mängimine võib pakkuda keeleõppevõimalusi, eriti vanematele lastele, näitavad uuringud, et esimestel eluaastatel on kõige enam mõjutavaks teguriks igapäevane näost näkku vanema ja lapse verbaalne suhtlemine,» ütles teadlased.
Ekraanide kasutamine videomängude jaoks avaldas märkimisväärset negatiivset mõju laste keeleoskusele, olenemata sellest, kas mängisid vanemad või lapsed. Tulviste selgitas, et selle tulemusega võivad kaasneda kultuurilised tegurid: «Eesti laste jaoks on selle vanuserühma jaoks vähe arenguliselt sobivaid arvutimänge. Piiratud interaktiivsuse või visuaalse sisuga võõrkeelsed mängud ei paku tõenäoliselt suulise keele õppimiseks rikkalikke võimalusi ja suhtlemisoskused.»
Autorid märkisid, et tuleb teha rohkem uuringuid, et mõista, kuidas pandeemia on neid mustreid mõjutanud: nad kogusid oma andmeid algselt 2019. aastal. Samuti oleks oluline teada saada, kuidas need kogu perekonna profiilid aja jooksul muutuvad, kasutades pikisuunalisi uuringuid, mis järgivad peresid laste kasvades.
«Uuring on ristlõike ülesehitusega - uurisime iga osalejat ainult üks kord ja ei järginud nende arengutrajektoori pikema aja jooksul,» märkis Tulviste.
«Samuti koguti andmeid enne COVID-19 pandeemiat. Huvitav on vaadata tulevasi uurimistulemusi, mis käsitlevad keele arengut ja ekraanikasutuse mõju pandeemia ajal.»