/nginx/o/2024/09/12/16352780t1h49c3.jpg)
Alates 1. jaanuarist 2024 saavad kliinilised psühholoogid sõlmida otselepingu Tervisekassaga, mis võimaldab neil pakkuda psühholoogilist ravi iseseisvalt ja riigi toel. Mida see muudatus tähendab ja miks see on vajalik, selgitavad vaimse tervise valdkonna eksperdid ja arstid.
Teraapiafond loodi 2015. aastal, et võimaldada perearstidel suunata oma patsiendid meditsiinilise näidustuse alusel otse kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi vastuvõtule, ilma eriarsti vahenduseta. Fondi rahastusel andis perearst patsiendile saatekirja, mis võimaldas inimesel ise valida, kuhu ta abi saamiseks pöördub, kuid teenuseosutaja kvalifikatsiooni ei kontrollitud. Seetõttu võis patsient sattuda väga erineva tasemega teenusepakkujate juurde ning jääda professionaalsest abist ilma. Seda olukorda pidasid murettekitavaks nii perearstid kui ka psühhiaatrid.
«Varasema teraapiafondi kaudu ei olnud võimalik kuidagi tagada, et patsient jõuaks vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialisti poole, kes on võimeline vajaduspõhist ja tõendatud efektiivsusega ravi osutama. Kliinilise psühholoogi teenusepakkuja valik jäi täielikult abivajaja õlgadele. Inimestel oli keeruline valida erineva hinnaga teenuseosutajate vahel, kelle erialastes teadmistes ja pakutava teenuse kvaliteedis ei saanud kindel olla,» tõdes Karulaugu tervisekeskuse perearst ja Eesti Perearstise Seltsi juhatuse liige dr Vanda Kristjan.
«Patsient võis oma valiku tõttu sattuda nii erialase haridusega eksperdi kui ka hariduseta entusiasti juurde. See oli suur probleem, sest kvaliteetse ja tõhusa vaimse tervise abi pakkumiseks on oluline, et teenust osutaksid vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid. Praegune võimalus kuuluda tervishoiutöötajate hulka ja saada osa kollektiivleppe palgagarantiidest eeldab ka kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamist,» rääkis reformi kasuks Eesti Psühhiaatrite Seltsi juht dr Anne Kleinberg.
Vana süsteemi ajal oli perearstidel samuti oluliselt raskem saada teavet patsiendile osutatud teenuste kohta, kuna kliinilistel psühholoogidel polnud võimalik edastada andmeid tervise infosüsteemi kaudu. Seetõttu saatsid psühholoogid oma töö kokkuvõtteid krüpteeritud kujul otse perearstile meili teel. Info kogumine, sisestamine ja raviarveldus jäi perearsti kanda, asetades perearstid vahendaja rolli.
«Erinevatel psühholoogi teenusepakkujatel olid erinevad võimalused perearstidega infovahetuseks. See tekitas palju segadust ja informatsioon jõudis pika aja möödudes perearstini. Terviseandmete korrektne edastamine oli koormatud kohmaka ja rohke bürokraatiaga,» kommenteeris dr Vanda Kristjan.
Uue süsteemi valguses on olukord muutunud. 2023. aasta oktoobris võrdsustati kliinilised psühholoogid, logopeedid ja füsioterapeudid tervishoiutöötajatega – varem nad seda ei olnud. Sellest hetkest alates tekkis kliinilistel psühholoogidel võimalus taotleda iseseisvaks teenuste osutamiseks psühholoogilise ravi tegevusluba. Alates 1. jaanuarist 2024 saavad kliinilise psühholoogia teenuseosutajad sõlmida Tervisekassaga otselepingu, mis võimaldab neil pakkuda psühholoogilisi teenuseid riigi toel iseseisvalt. Nüüd saavad patsiendid perearsti suunamisel ja ilma omaosalust maksmata pöörduda ainult nende kliiniliste psühholoogide poole, kellega Tervisekassal on leping.
«Tervisekassaga saavad lepingu sõlmida ainult tegevusloaga teenuseosutajad, kelle juures töötab nõutud kvalifikatsiooniga kliiniline psühholoog. See tagab patsientidele kindlustunde, et nad saavad tõenduspõhist ja professionaalset abi. Vaimse tervise abi kvaliteet on ülioluline, eriti patsientide puhul, kellel on diagnoositud psüühika- või käitumishäire. Kui arst suunab patsiendi kliinilise psühholoogi teenusele, peab olema tagatud ka vastava abi saamine,« rõhutas Tervisekassa vaimse tervise teenusejuht Helis Ojala.
Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse liige ja psühhiaater Peeter Jaanson sõnas, et alakasutatud, ebaühtlase kvaliteediga ja puuduliku tagasisidega teenuse reformimine on psühhiaatrilistele ravimeeskondadele väga hea uudis. «Nüüd on selge, kes kliinilistest psühholoogidest on valmis kokkulepitud tingimustel abi osutama. Varem puudus selles valdkonnas igasugune selgus. Meid ei heiduta, et alguses ei pruugi uue süsteemi raames töötavate spetsialistide arv olla piisav. Tähtis on, et selline võimalus on loodud. Püüame omalt poolt suunata teenusele motiveeritud patsiente, kes on valmis koostööks ja seeläbi saavutama paremaid ravitulemusi,» ütles dr Jaanson.
Kindlasti ei saa väita, et Eestis oleks vaimse tervise abi kättesaadavus hea. Paraku ei ole meil piisavalt vaimse tervise spetsialiste, et abi oleks kõigile ja kiiresti garanteeritud. Seejuures oli varasema teraapiafondi süsteemi kaudu kliinilise psühholoogi teenus paljudele abivajajatele kõrge omaosaluse tõttu raskesti kättesaadav. Omaosalused varieerusid paarikümnest eurost kuni saja või enama euroni hoolimata sellest, et ka Tervisekassa tasus teenuse osutamise eest.
«Väärib väljatoomist, et teraapiafond oli aastaid alakasutatud. Kui paar aastat tagasi kasutasid perearstid Tervisekassa finantseeritavast teraapiafondist ära ligi pool, siis mullu kulus fondi rahast vaid ligi veerand. Seega jäi suur osa nende teenuste osutamiseks ettenähtud rahast kasutamata, mis viitas selgelt, et fond sellisel kujul ei toimi,» nentis Tervisekassa partnersuhtluse teenusejuht Signe Borissov.
Tänavu esimesel poolaastal on kliinilise psühholoogia teenuse maht ja kasutus kasvanud. Tervisekassa andmed näitavad, et võrreldes 2023. ja 2024. aasta esimest poolaastat on kliinilise psühholoogi teenust saanud 23 protsenti rohkem patsiente – kui mullu sai abi 4374 patsienti, siis tänavu esimesel poolaastal juba 5375 patsienti. Teenuse osutamine on kasvanud 30 protsenti – 7127-lt teenuse korralt 9278-le. Need arvud näitavad, et rohkem inimesi on saanud sel aastal vajalikku abi ja toetust.
Tervisekassa usub, et järgneval aastal kliiniliste psühholoogide võrgustik laieneb ja rohkem teenuseosutajaid liitub Tervisekassa lepinguga, et riigi toel inimestele vaimse tervise abi pakkuda.
Kliiniliste psühholoogide seas on olnud mure, et reformi järel ei ole teenuse hind ja Tervisekassa esialgne lepingumaht piisavad. Dr Kleinberg tõdeb, et vaimse tervise abi võrdselt kättesaadavaks muutmiseks peab kvaliteetse tervishoiuteenuse eest makstav tasu olema kõrgem. «See aitaks laiendada Tervisekassa pakutavat heatasemelist vaimse tervise abi süsteemi,» lisas psühhiaater.
«Tervisekassa poolt teenuse eest makstava tasu piirmäär kujuneb erinevatest komponentidest, nagu näiteks IT süsteemide tasud, administratsioonikulud ja tervishoiutöötaja palga komponent. Seejuures on kliinilise psühholoogi tööjõukulu määratud tervishoiutöötajate kollektiivleppe alusel,» selgitas Ojala.
«Esmase lepingumahu kujunemisel kasutatakse arvestuslikku valemit, mis põhineb olemasolevate Tervisekassa partnerite teenuste struktuuril ja maksumusel. Kui partner alustab lepingu täitmist ja ravikulu kujuneb kõrgemaks (näiteks osutatakse patsiendile rohkem teenuseid) kui esialgu planeeritud või kui teenusele on suur nõudlus (st pikad ravijärjekorrad) ja võimekus teenust osutada on suurem kui lepingus algselt kokku lepitud, saab Tervisekassa partneri lepingumahtu suurendada vastavalt eelarvelistele võimalustele,» lisas Borissov.
Tervisekassa vaatab mitu korda aastas üle tervishoiuteenuste loetelu ja hinnakirja, et korrigeerida neid vastavalt kulule ja nõudlusele. Analüüsitakse ka üldkulusid, et selgitada, kas teatud teenuste osutamisel oleks põhjendatud arvestada kulusid erinevalt, näiteks väljaspool suuri haiglaid osutatavate teenuste puhul.
Tervisekassa rahastusel on kliinilise psühholoogia teenuse rahaline maht ja teenuse kasutus kasvanud ja patsient saab olla kindel, et ta saab riigi rahalisel toel kvaliteetset vaimse tervise abi.
Tervishoiuspetsialistide kontaktid ja nende pakutavad teenused leiab Tervisekassa kodulehelt.
/nginx/o/2023/01/26/15101430t1h7a18.jpg)