Südamenädalaga soovitakse langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse

Tartu Raekoja platsile pannakse teisipäeval südamenädala puhul püsti südametelk, mille töö ühed korraldajad on Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilased Kati Teder (vasakul) ja Kätlin Puksand.

FOTO: Sille Annuk

Üle Eesti tähistatakse alanud nädalal südamenädalat, mis sarnaselt eelmisele aastale on pühendatud liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi.


Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse.

«Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid – suitsetamine, kõrgenenud kolesterool, kõrge vererõhk, liikumisvaegus, ülekaalulisus, stress jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.»

Margus Viigimaa lisas, et südamenädalasse on läbi aastate andnud oma olulise panuse südametervise tõelised entusiastid. «Ühiste jõududega olema suutnud viia Eesti riikide hulka, kus südamehaiguste suremus on langemas. Kuid me ei saa jääda puhkama loorberitele, südametervise tugevdamine ja südamenädalad Eestis peavad jätkuma,» ütles ta.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu. Need on ka peamiseks surmapõhjuseks – nii 2009. kui 2010. aastal oli üle poole surmasid Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. aastal 8796 ja 2010. aastal 8750 surma).

Vähene liikumine, aga ka suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal ning vähene puu- ja köögiviljade tarbimine, on peamised südamehaiguste riskitegurid. 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et kolmandik inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte.

Neid, kes harrastavad tervisesporti rohkem kui kord nädalas, on kokku 36 protsenti ning see arv näitab kasvu just meeste seas. Suurim tõus on toimunud 45-54-aastaste meeste hulgas, kus tervisespordi harrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini.

Regulaarne kehaline aktiivsus avaldab soodsat toimet väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb «halva» ja suureneb «hea» kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal ning paraneb meeleolu.

Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite, eriti uinutite, antidepressantide, tarvitamise vajadust.

Info erinevate südamenädala ja liikumispäeva ettevõtmiste kohta üle Eesti on kogutud Tervise Arengu Instituudi veebilehele terviseinfo.ee. Samast leiab ka arstide kirjutatud artikleid südametervise hoidmisest.

Tagasi üles