/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2023/05/11/15312481t1h7139.jpg)
Menopaus ehk menstruatsioonide lõplik lakkamine toimub keskmiselt 51-aastaselt. Aastaid enne menopausi, mil tekivad esimesed munasarjade töö häirumise sümptomid, ja esimest aastat menopausi järgselt nimetatakse perimenopausiks.
45+ naine – vaata, kuidas saabuv menopaus südame tervist mõjutab
Perimenopausi iseloomustavad suured hormonaalsed muutused, mis toovad endaga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste riski tõusu. Seepärast on perimenopaus suurepärane aeg, et pöörata erilist tähelepanu tervist mõjutavate riskide maandamisele ja tervislikule elustiilile.
«Üleminekueaga kaasnevad muutused toovad kaasa nii günekoloogilisi kui ka südame tervist puudutavaid muudatusi. Östrogeeni taseme järkjärguline vähenemine mõjutab negatiivselt veresoonte võimet laieneda, muutes need jäigemaks. Samuti soodustab munasarjade töö lõppemine ebasoodsa vererasvade jaotuse teket, veresoonte (just arterite) seintes naastude ilmnemist ja lupjumist, mis omakorda viib jäigemate ja kitsamate veresoonteni.
Muutub ka keharasva jaotumine – enam rasva võib hakata kogunema kõhule ja siseorganite ümber. Lisaks hormonaalsete muutustega seonduvatele protsessidele toimuvad samal ajal ka üldise vananemisega kaasnevad muutused, nagu vererõhu tõus, insuliinitundlikkuse vähenemine, veresuhkru kõrgenemine ja sellega kaasnevalt kõrgenenud risk teise tüübi diabeediks ehk suhkruhaiguseks. Niisiis on see periood naise elus, kus lisaks hormonaalsete sümptomite tekkimisele, millest on rohkem räägitud, suureneb ka oluliselt risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse,» sõnas günekoloog Ivika Jakson.
Ivika Jaksoni sõnul on perimenopaus periood naise elus, mil tasub tähelepanelikult ja süsteemselt üle vaadata südamehaiguste riskifaktorid. Erilist rõhku peaks pöörama normaalse kehakaalu saavutamisele ja säilitamisele, korrapärasele füüsilisele aktiivsusele, tervislikule dieedile, headele uneharjumustele ja suitsetamisest hoidumisele. Hea oleks võimalusel veenduda, et vererõhk on korras, veresuhkur normaalne ja kolesterool kontrolli all. Tervisliku eluviisiga saavutatavad tervisehüved võivad selles eluperioodis olla eriti suured. Uuringud näitavad, et suur osa südamehaigustest ja diabeet võivad olla elustiili muutustega välditav.
/nginx/o/2024/09/14/16355505t1hfbe9.png)
Kindlasti ei tohiks günekoloogi sõnul seostada kõrgenenud vererõhku, valusid rinnus või rütmihäireid normaalse menopausi osana. Sel juhul tuleb tingimata arsti poole pöörduda.
Erilist tähelepanu oma südame tervisele peaksid pöörama naised, kelle menstruatsioonid on lakanud enne neljakümnendat eluaastat. Sinna gruppi kuuluvad naised peaksid kindlasti arvestama jõulisemate ravisoovitustega, vältimaks suurenenud riski südame ja veresoonkonna haiguste tekkeks. Ka naised, kellel esineb mitu südame-veresoonkonnahaiguse riskifaktorit, peaksid üleminekueas veel rohkem riske teadvustama.
«Kindlasti suurendavad riski diabeet, kõrge vererõhk, ülekaal ning samuti tugev pärilikkus südame ja veresoonkonna haigustele. Julgustan kõiki üleminekueas naisi oma tervisele, sealhulgas südametervisele rohkem tähelepanu pöörama ning vajadusel ka arstidega konsulteerima,» lisas Ivika Jakson.
Maailma südamepäev 2024 on 29. septembril. Maailma südamepäeva tähistatakse igal aastal septembri viimasel pühapäeval. Päeva algataja on Maailma Südameföderatsioon. Südame ja veresoonkonna haigused on endiselt maailmas esikohal sellega, et põhjustavad igal aastal rohkem kui 20,5 miljonit surmajuhtumit.
Südame ja veresoonkonna haigused on naiste peamine surmapõhjus kogu maailmas, puudutades igas vanuses naisi. Ometi on naiste südame-veresoonkonnahaigused endiselt tõsiselt aladiagnoositud ja alaravitud. Selle põhjuseks on peamiselt mitmesugused väärarusaamad, sealhulgas laialt levinud arvamus, et südame-veresoonkonnahaigused mõjutavad mehi rohkem kui naisi. Loe rohkem siit.