Andres on üks tuhandetest Eesti meestest, kes otsustas uudse geenitesti abil teada saada oma eesnäärmevähi geneetilise eelsoodumuse. Vastavalt sellele järgib ta nüüd ka individuaalseid meditsiinilisi soovitusi vähi ennetamiseks ja võimalikult varaseks avastamiseks.
«Tol korral läbi elatud hirmu kogemus pani mind mõistma, et tervist tuleb hakata kontrollima varem ja regulaarselt enne kui mingid sümptomid ilmnevad,» selgitab mees oma veendumuse tausta. «Siis ma veel ei teadnud, mis seda alarmeerivat vereproovi tulemust põhjustas ja seda hakati uurima.»
Andres mäletab siiani, et need paar nädalat kui uuringud kestsid, sai elatud reaalse vähikahtluse ja suure hirmu all. Ta teadis, et vanaisal oli eesnäärmega probleeme olnud. «Siis mõtlesin küll, et mehed jõuavad arsti juurde alles viimases hädas, aga oma tervist tuleb kontrollida pidevalt,» paneb ta meestele südamele. Tõsi küll, tol korral selgus siiski, et see vereproov polnud seotud eesnäärmevähiga, vaid põletikuga organismis, mida põhjustasid hoopis kurgumandlid. Need sai tol korral välja opereeritud.
Uus perspektiiv elule
Reaalse vähikahtluse tulemusena oli tal elule tekkinud teistsugune perspektiiv. Suguvõsast tulenev võimalik eelsoodumus eesnäärmevähile ei andnud talle samuti rahu. «Tekkis mõte, et võiks uurida, kui suur tõenäosus või soodumus mul eesnäärmevähi tekkeks siis oleks,» rääkis Andres, kuidas tal huvi vähiriske hindava geenitesti vastu tekkis.
«Mind ajendas geneetilist eelsoodumust vähi tekkeks uurima soov turvatunde järele. Tahan ju kauem tervena elada ja oma laste jaoks olemas olla,» oli ta selleks hetkeks mõistnud. «Riskide hindamine kedagi terveks ei ravi, aga suunab tähelepanu just kõige halvema stsenaariumi ennetamisele,» rõhutab ta, miks on oluline oma tervisele tähelepanu pöörata ka siis kui kõik tundub justkui korras olema. «Midagi ei tunne, aga kontrollima peab ikka.»