Uuringus analüüsiti 15 surnud inimese niinimetatud haistmissibulaid, kasutades mikro-Fourier' transformatsiooni infrapunaspektroskoopiat. Mikroplasti leiti kaheksa inimese haistmissibulates.
Uuring leidis inimese ajus mikroplasti: osakesed sisenevad tõenäoliselt just selle kaudu
Hiljutine lahangutel põhinev uuring tuvastas inimese aju lõhnakeskustes ehk haistmissibulates mikroplasti. Uuring näitas, et need pisikesed õhus hõljuvad mikroplastid sattusid ajju tõenäoliselt hingamisteede kaudu, kirjutab Medical Daily.
Ajakirjas Jama Network Open avaldatud uuringus, milles analüüsiti 15 surnud inimese haistmissibulaid, kasutades mikro-Fourier' transformatsiooni infrapunaspektroskoopiat, leiti mikroplasti olemasolu kaheksa inimese haistmissibulates.
Mikroplast on teadaolev oht ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. Tavaliselt sisenevad need inimkehasse suukaudsel manustamisel, sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga. Uuringud näitavad, et mikroplast võib põhjustada oksüdatiivset stressi, DNA kahjustusi, elundite talitlushäireid, ainevahetushäireid, immuunvastuseid, neurotoksilisust ning reproduktiiv- ja arengutoksilisust.
Varasemad uuringud on tuvastanud mikroplasti erinevates inimkudedes, sealhulgas kopsudes, sooltes, maksas, veres, munandites ja spermas. Varem usuti, et keha kaitsev hematoentsefaalbarjäär hoiab need osakesed ajust eemal. Seetõttu on viimane uuring esimene, mis tuvastab inimese ajus mikroplasti.
Uurijad tuvastasid 15st surnud inimesest kaheksal 16 sünteetilist polümeeriosakest ja kiudu.
«Meie andmed toetavad ideed, et haistmistee on oluline keskkonna õhusaasteainete sisenemise koht. Arvestades mikroplasti võimalikke neurotoksilisi mõjusid ajus ja laialdast keskkonna saastumist plastiga, peaksid meie tulemused tekitama muret seoses neurodegeneratiivsete haiguste levimuse suurenemisega,» järeldasid teadlased.