Narkomaanide elu päästva ravimi jagamine algab järgmisel aastal

Narkomaanide üledoosist toibutamiseks piisab ühest süstlatäiest ravimist. Foto: Tõnu Talivee/ Õhtuleht

Kui praegu on vaid kiirabi käsutuses narkomaane üledoosist päästev ravim, siis alates järgmisest aastast hakatakse seda jagama ka teistele, kes on vastava koolituse läbinud.

«Selleks, et naloksooni oleks võimalik laiemalt rakendada surmadega lõppevate üledooside ennetamiseks, on vaja luua selleks seaduslik alus ning viia läbi koolitusi,» selgitas Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova.

Tänavu ongi käivitunud vastav koolitusprogramm ning kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis järgmisel aastal hakatakse pilootprojekti raames seda ravimit ka paaris kohas jagama. «Ma ei saa väita, et me varem valmis ei saa ja ei alustaks,» sõnas spetsialist.

Eestis on enamik narkootikumide tarvitamisest tingitud surmajuhtudest seotud sünteetiliste opioidide (fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli) kasutamisega kaasnevate üledoosidega.

«Ei ole võimalik ette teada, milline kogus narkootilist ainet võib üledoosi põhjustada, seetõttu võib üledoos juhtuda nii sellega, kes proovis narkootikumi esmakordselt, kui ka sellega, kes tarvitab seda juba pikaajaliselt,» tõdes Kurbatova. Narkootikumide üledoosi korral n-ö äratab inimese üles ja paneb ta hingamise tööle naloksoon, mida hetkel saavad kasutada vaid kiirabibrigaadid.

Nõuab seaduse muutmist

Narkomaanide elusid päästva ravimi jagamisel on eri riikides kasutusel eri mudelid. «Kuni selleni välja, et seda antakse nii tarbijatele (narkomaanidele – toim.) endile kätte kui ka nende lähedastele,» selgitas Kurbatova. Ta lisas, et kindlasti saavad seda ravimit vaid need, kes on eelneva koolituse läbinud. «See ei ole nii, et inimene tuleb mõnda asutusse ja talle antakse üks süstlatäis ravimit,» toonitas ta ja lisas, et enne, kui Eestis hakatakse naloksooni jagama, tuleb läbi viia vastavad koolitused ning just need, sel aastal kavas ongi.

Ka on kõne all seaduste muutmine, sest praeguste õigusaktide kohaselt on naloksooni puhul tegemist süstitava ravimiga ning seda võib süstida vaid tervishoiutöötaja.

«Kuna selle (naloksooni –toim.) tulemuslikkus peitubki selles, et sõltlastel endil oleks see ravim kaasas, et üledoosi korral tema vastava koolituse saanud sõber või lähedane, kes on sel hetkel ta kõrval saaks seda süstida, siis see ongi koht, mis vajab seadusandlikul tasemel lahendamist ja sellega me tegeleme,» rääkis Kurbatova.

Naloksooni projekti käivitudes on kavas katta selle kulud Tervise Arengu Instituudi poolt. «Täpselt nii nagu meie rahastatud on metadoonasendusravi, sest see on suunatud sihtrühmale, kes ise ei ole võimeline seda maksma,» rääkis Kurbatova. Kuna üldjuhul on narkomaanid ka ravikindlustuseta, siis seetõttu ei ole võimalik ka selle teenuse lülitamine haigekassa hinnakirja.

Ohutu ravim

Kui pilootprojekt edukalt läheb, siis on Kurbatova sõnul põhimõtteliselt võimalik, et tulevikus oleks igal sõltlasel endal võimalus seda kasutada. «Me muidugi ei saa neile või nende lähedastele seda hakata vägisi andma,» lisas ta.

Kurbatova sõnul puudub naloksoonil üksinda igasugune mõju organismile. «Süstides naloksooni inimesele, kelle organismis ei leidu opioide, ei mõju naloksoon mingil määral. Seega, antud preparaadi kuritarvitamise võimalus puudub,» toonitas ta.

Tallinna kiirabil on aastas u 65 000 väljakutset, millest 1000 või 1200 on üledoosi saanud narkomaanid.