Soome uuring: parimal skisofreeniaravimil on ohtlikud kõrvalmõjud

Köha. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Ligikaudu kolmandik skisofreeniaga patsientidest ei reageeri tavapärastele ravimitele, jättes neile ainsaks tõhusaks ravivõimaluseks klosapiini. Klosapiini kõige tõsisem kõrvaltoime – valgete vereliblede arvu langus – on olnud rangete jälgimisprotseduuridega tõhusalt kontrolli all. Soome teadlaste hiljutine uuring näitab aga, et klosapiini tarvitamisel võib tekkida ka teisi tõsiseid kõrvaltoimeid, vahendab Helsingi ülikool.

Uuring, mis avaldati ajakirjas American Journal of Psychiatry, näitab, et klosapiiniga seotud kopsupõletik ja sooleummistus on palju sagedasemad kui varem arvatud. Kuni 30 protsendil klosapiini kasutavatest skisofreeniapatsientidest tekkis 20 aasta jooksul kopsupõletik ning viiel protsendil esines sooleummistus. Mõlemad kõrvaltoimed suurendasid suremuse riski.

Uuringu tegemiseks kasutati Soome FinnGeni andmebaasi, mis võimaldas jälgida patsiente pika aja jooksul ja tuvastada klosapiini kõrvaltoimeid täpsemalt kui varasemates uuringutes. Samuti on Soomes suur klosapiini kasutajate arv.

Uuringutulemuste valguses nenditakse teadustöös, et geneetilised testid võivad aidata tuvastada patsiente, kellel on suurem risk klosapiiniga seotud kopsupõletiku tekkeks. Klosapiini metabolismiga seotud geenide mutatsioonid, mis aeglustavad ravimi lagundamist, suurendasid kopsupõletiku riski.

Uuring kinnitab, et valgete vereliblede arvu langust on õnnestunud tõhusalt kontrollida, kuid teised tõsised kõrvaltoimed, nagu kopsupõletik ja sooleummistus, vajavad suuremat jälgimist ja ennetusmeetmeid, sealhulgas vaktsineerimist.

Uuringu juht dr Jukka Koskela rõhutab, et klosapiinist põhjustatud kopsupõletikku ja sooleummistust tuleks võtta sama tõsiselt nagu valgete vereliblede arvu langust. Parem jälgimine ja suremuse vähenemine võivad muuta selle tõhusa ravimi kasutamise ohutumaks ja laialdasemaks.