Uue teadustöö kohaselt on autismi seni valesti mõistetud

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Rutgersi ülikooli uue uuringu järgi kogevad autistlikud inimesed keerulisi emotsioone, mis seab kahtluse alla pikaajalise oletuse, et autistlikud inimesed on emotsionaalselt tuimad. Need leiud võivad aidata kaasa paremate teraapiastrateegiate loomisele, vahendab New Atlas.

Alates autismi kirjeldamisest 1940. aastatel on eeldatud, et selle seisundi üheks peamiseks tunnuseks on tuim emotsionaalne reaktsioon või suutmatus emotsioone kirjeldada. Selline kuvand on sageli levinud ka filmides ja televisioonis. Rutgersi ülikooli tervishoiukooli dotsendi Aaron Dallmani uurimus on aga need eeldused vaidlustanud.

Dallman küsib, kas kõik, mida autismi kohta teame, on vale. Tema sõnul keskendutakse sageli autismiga kaasnevatele probleemidele, mitte sellele, mida tähendab olla autistlik inimene. Uuringu eesmärk oli uurida, kuidas noored autistlikud täiskasvanud kirjeldavad oma emotsioone, ja pakkuda välja võimalusi emotsionaalse kontakti parandamiseks autistlike inimeste ja nende terapeutide vahel.

Uuringus osales 24 inimest, kellel oli autismidiagnoos. Osalejate keskmine vanus oli 28 aastat ning olulised andmed saadi analüüsiks Zoomi kaudu toimunud fookusgrupi intervjuudest. Tulemuste põhjal ilmnes kaks peamist tõika: autistlikud inimesed kogevad keerulisi emotsioone ning nende emotsioone mõistetakse ja mõõdetakse sageli valesti.

Osalejad kirjeldasid variatsiooni positiivseid ja negatiivseid tundeid, sealhulgas rahulikkust, rõõmu ja eufooriat, samuti viha, depressiooni ja pettumust. Nad tõid sageli välja, et emotsioonid olid «kehastunud» ehk neid tunti kehaliselt. Osalejad märkisid, et traditsioonilised emotsioonide mõõtmise viisid ei kajasta nende kogemusi piisavalt ja subjektiivsed skaalad, nagu «õnnelik» ja «kurvameelne», ei suuda nende emotsioonide sügavust edasi anda.

Uuringust selgus ka, et emotsionaalne kontakt mitteautistlike inimestega on keeruline, kuna nende emotsioonide väljendusi tõlgendatakse sageli valesti. Mõned osalejad tundsid süütunnet, kui suhtlus mitteautistlike inimestega ebaõnnestus, ja see võib viia oma loomuliku eneseväljenduse mahasurumiseni, et vältida autismi stigmat.

Dallmani sõnul peaksid suhtlemisoskusi arendavad sekkumised keskenduma kahepoolse suhtluse parandamisele nii autistlike kui ka mitteautistlike inimeste vahel, mitte ainult autistlike inimeste õpetamisele, kuidas nii-öelda tavalised inimesed suhtlevad. Lisaks tuleks edendada autistlike inimeste oskusi, et nad saaksid paremini väljendada oma suhtluseelistusi.