Mis vahe on sotsiopaadil ja psühhopaadil? See on arvatust väiksem

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Levinud on artiklid halvasti käituvate inimeste kohta ja kuidas neid ära tunda. Pole vaja palju otsida, et leida pealkirju nagu «7 märki, et su ülemus on psühhopaat» või «Kuidas vältida naabrit, kes on sotsiopaat».

Tihti kasutatakse termineid psühhopaat ja sotsiopaat vaheldumisi. See kehtib ka võib-olla kõige kuulsama fiktiivse tegelaskuju, kannibalist sarimõrvari Hannibal Lecteri kohta filmist «Voonakeste vaikimine». Raamatus, millel film põhineb, kirjeldatakse Lecterit kui «puhast sotsiopaati», kuid filmis nimetatakse teda «psühhopaadiks». Psühhiaatrid on aga talle hoopis teistsuguse diagnoosi pannud – nartsissist.

Mis siis eristab psühhopaati ja sotsiopaati? Need terminid on erinevatel aegadel viidanud kattuvatele mõistetele, kirjutavad ajakirjas The Conversation Bondi ülikooli kaasprofessorid Bruce Watt ja Katarina Fritzon.

Kes on psühhopaat? Psühhopaatiat on mainitud psühhiaatrilises kirjanduses alates 1800ndatest. Kuid uusim vaimse tervise häirete diagnostiline käsiraamat ei tunnista seda eraldi häirena. Alates 1950ndatest on kasutatud teistsuguseid termineid, nagu «sotsiopaatiline isiksushäire», mis on nüüdseks asendatud antisotsiaalse isiksushäirega.

Antisotsiaalne isiksusehäire hõlmab teiste õiguste pidevat eiramist: näiteks seaduse rikkumine, korduv valetamine, impulsiivne käitumine, kaklustesse sattumine, vastutustundetus ja ükskõiksus oma tegude tagajärgede suhtes.

USA psühhiaater Hervey Cleckley kirjeldas esimesena psühhopaadi tunnuseid 1941. aastal, keskendudes sellistele omadustele nagu pealiskaudne sarm, ebausaldusväärsus ja süütunde puudumine. Kanada psühholoog Robert Hare täiendas seda, rõhutades interpersonaalseid, emotsionaalseid ja elustiiliga seotud omadusi.

Ühesõnaga, psühhopaat manipuleerib teisi, näitab pealiskaudset sarmi, on suurustlev ja püsivalt petlik. Emotsionaalsete omaduste hulka kuuluvad tundetus, empaatiapuudus ja ükskõiksus teiste kannatuste suhtes.

Kuidas on lood sotsiopaadiga? Sõna «sotsiopaat» ilmus esmakordselt 1930ndatel ja seda kasutas USA psühholoog George Partridge, kes rõhutas ühiskondlikke tagajärgi, mida tekitab käitumine, mis rikub pidevalt teiste õigusi.

Sotsiopaatiat ja psühhopaatiat on sageli kasutatud vaheldumisi. Kuid mõned eelistasid terminit sotsiopaat, kuna avalikkus ajas tihti sõna «psühhopaat» segi psühhoosiga.

Varasemad sotsiopaatia kirjeldused kattuvad rohkem sellega, mida tänapäeval nimetatakse antisotsiaalseks isiksusehäireks. Üldiselt on sotsiopaadi antisotsiaalne käitumine sarnane psühhopaadi omale.

Kas sünnipärane või omandatud? Nii sotsiopaatia (tänapäeval antisotsiaalne isiksusehäire) kui ka psühhopaatia on seotud erinevate arenguliste, bioloogiliste ja psühholoogiliste põhjustega. Näiteks psühhopaatiat seostatakse aju eripäradega, mis mõjutavad emotsioone ja käitumise kontrolli. Sotsiopaatiline käitumine on rohkem seotud sotsiaalse keskkonnaga ja esineb sageli peredes, kus on olnud füüsiline vägivald ja vanemlikud konfliktid.

Kokkuvõttes – psühhopaatia ja sotsiopaatia ei ole ametlikud vaimse tervise häired. Need on isiksuseomadused, mis on seotud antisotsiaalse käitumise ning teatud interpersonaalsete, emotsionaalsete ja elustiili tunnustega. Psühhopaatia puhul on suurem oht teistele kahju tekitada, kuna see on rohkem seotud bioloogiliste ja psühholoogiliste teguritega. Sotsiopaatia on rohkem seotud sotsiaalse keskkonnaga ning selle mõju on raskem määratleda.