/nginx/o/2024/09/22/16373699t1h0909.jpg)
New Yorgi ülikooli teadlased analüüsisid bakteriproove ligi 122 000 inimese suust, kasutades iga liigi indentifitseerimiseks DNA-testi, kirjutab Reader’s Digest. Seejärel vaatlesid nad kümneaastase perioodi jooksul, kui paljudel uuringus osalejatest tekkis söögitoruvähk. Selle vähivormi ohvriks langes 106 inimest.
Ilmnes, et kaks bakterit mängisid söögitoruvähi arengus üsna suurt rolli. Inimestel, kelle suus oli ohtralt baktereid Tannerella forsythia ja Porphyromonas gingivalis, oli 21 protsenti suurem tõenäosus vähi tekkeks. See-eest bakteritüvi Neisseria näis vähiriski vähendavat.
«Uuring näitab, et suu mikrobioota uurimine võib aidata ennetada söögitoruvähki või vähemalt tuvastada seda juba varajases staadiumis. Söögitoruvähk on kõrge suremusriskiga ning selle ennetamiseks, riskide avastamiseks ja varaseks diagnoosimiseks on hädasti vaja täiendavaid meetmeid,» märkis juhtivautor professor Jiyoung Ahn.
Parim viis hoida suubakterid tasakaalus on regulaarne hambapesu, lisaks ka hambaniidi kasutamine ning aeg-ajalt hambaarsti juures kontrollis käimine. Suubakterid ise aga otseselt ei põhjusta vähki, vaid risk suureneb igemehaiguste puhul, mis tõstab halbade bakterite osakaalu. Igemehaiguste ennetamiseks pole aga jällegi muud võtmesõna kui hea suuhügieen.
Uuringutulemused avaldati meditsiiniajakirjas Cancer Research.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)