«Vitamiini soovituslik tase veres on alates 75 nmol/l, kuid eestlaste D-vitamiini keskmine tase on teostatud analüüside põhjal 51,9 nmol/l ehk ligikaudu 40 protsenti soovitatust madalam,» sõnab ütleb SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann.
KORDAME ÜLE ⟩ Kui palju vajab täiskasvanud inimene D-vitamiini?
Seda, et ilma D-vitamiinita ei saa luud ja hambad normaalselt areneda ning suure tõenäosusega hiilib ka viirushaigus kiiremini ligi, on kuulnud igaüks. Südameapteegi proviisor Külli Teder räägib, et vitamiin D tasemest veres sõltub luude ja hammaste areng, immuun- ja närvisüsteemi normaalne toimimine.
Lisaks on see vitamiin oluline lihaste arengus, kontraktsioonijõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse tagamises, vere hüübimisprotsessis ja südamelihase töös. Arvatakse ka, et selle toimel paraneb rakkude insuliinitundlikkus ja pidurdub ateroskleroosi areng. «Seega, kui D-vitamiini on organismis vähe, võib väikelastel tekkida rahhiit, kasvupeetus ja nad võivad hakata hiljem seisma, istuma, käima; täiskasvanutel võib tulemuseks olla luude pehmenemine (osteomalaatsia) või luude hõrenemine (osteoporoos) koos luumurdudega, aga ka lihasnõrkus, lihasjõudluse ja sooritusvõime vähenemine, krambid, liigesehaigused,» loetleb Teder.
Selles, kui palju vitamiin D peaks päevas võtma, puudub lõplik üksmeel. Tervise arengu instituut soovitab alates 6. elukuust kuni 60-aastastele 10 mikrogrammi (μg) ehk 400 ühikut päevas, Eesti osteoporoosi liidu soovitusel võiks täiskasvanud manustada 20–25 µg vitamiin D päevas.
«Viimasel ajal tundub siiski, et ilma vereseerumist D-vitamiini taset määramata võiks vastsündinud alates teisest elunädalast võtta 10 μg päevas, 1–12-aastased 10–20 μg, 12–18-aastased 15–20 μg ja täiskasvanud 20–25 μg päevas,» ütleb proviisor. Ta lisab, et kui vereproovi alusel on kindlaks tehtud, et D-vitamiini on veres vähe (alla 75 nmol/l), on vajalik suuremate annuste manustamine.
«Tavaliselt on normaaltaseme saavutamiseks vajalik 50–100 μg ehk 2000–4000 ühikut päevas, täpsema lisamanustamiseks vajaliku annuse saab vereproovi alusel.»
Kindlasti ei tohi ära unustada maksimaalseid päevaseid koguseid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) annab alla üheaastastele lastele D-vitamiini ohutuks tarbimise ülempiiriks 25 μg ööpäevas, 1–10-aastastele lastele 50 μg ning üle 11-aastastele lastele ja täiskasvanutele 100 μg ööpäevas.
Laboriarst lisab, et tavaline profülaktiline 25 μg ehk 1000 ühiku suurune annus on näidustatud kõigile tervetele inimestele septembrist maini, kuid head efekti selline kogus vitamiinipuuduse leevendamiseks ei anna. Puuduse likvideerimiseks on sobilik 2000–4000 ühikut päevas. «Üle 4000 ühiku suuruse annusega tuleb olla aga ettevaatlik ja seda tasub võtta vaid lühikest aega tõsise D3-vitamiini puuduse kompenseerimiseks. Paari kuu möödudes teha uuesti vereanalüüs ning selle põhjal otsustada, missugune on edasine mõistlik annus.»
Artikkel ilmus esimest korda 28. september 2023.