Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Need bakterid võivad korraldada Maal miljoneid inimesi tapva laastamistöö

Copy
Stafülokokid elektronmikroskoobi fotol.
Stafülokokid elektronmikroskoobi fotol. Foto: Unsplash

Hiljuti läbiviidud globaalne analüüs ennustab, et ravimresistentsete superbakterite põhjustatud infektsioonid võivad järgmise 25 aasta jooksul viia ligi 40 miljoni inimese surmani. Uuringu autorid kutsuvad üles tegutsema, et seda sünget stsenaariumi vältida.

Superbakterid – bakterid või muudki patogeenid, mis on muutunud resistentseks antibiootikumide või muude biotsiidide suhtes ja on seetõttu raskesti ravitavad – on kasvav oht rahvusvahelisele tervisele.

Ajakirjas The Lancet avaldatud uuringu järgi suri aastatel 1990 kuni 2021 kogu maailmas superbakterite – antimikroobse resistentsuse (AMR) – tõttu aastas rohkem kui miljon inimest. See on esimene omataoline analüüs, milles jälgitakse superbakterite ülemaailmset mõju ajas ja prognoositakse, mida tulevik toob.

Alla viieaastaste laste seas on superbakterite põhjustatud surmad viimase kolme aastakümne jooksul enam kui poole võrra vähenenud tänu paranenud infektsioonide ennetus- ja kontrollimeetmetele imikute puhul. Samas kui lapsed nüüd superbakteritesse nakatuvad, on infektsioonid tunduvalt raskemini ravitavad.

Üle 70-aastaste seas on aga surmad kasvanud üle 80 protsendi, kuna vananev elanikkond on muutunud nakkustele vastuvõtlikumaks.

Uuring toob välja, et antibiootikumiresistentse stafülokoki põhjustatud surmad kahekordistusid 2021. aastal, võrreldes kolmekümne aasta taguse ajaga, ulatudes 130 000 surmani.

Kasvav oht

Teadlased modelleerisid ja prognoosisid seda, mis saab, kui praegused suundumused jätkuvad. Otseselt kasvaks AMRist põhjustatud surmade arv 67 protsenti, jõudes aastaks 2050 ligi kahe miljoni surmani aastas. AMR mängib rolli veel 8,2 miljoni iga-aastase surmajuhtumi puhul ning see on juba 75 protsenti kasvanud.

Esitatud stsenaariumi järgi sureb otseselt AMRi tõttu järgmise veerandsajandi vältel 39 miljonit inimest ning lisaks on see seotud kokku 169 miljoni surmajuhtumiga.

Siiski on võimalikud ka vähemtraagilised stsenaariumid. Kui maailm pingutab, et parandada tõsiste infektsioonide ravi ja suurendada juurdepääsu antimikroobsetele ravimitele, on võimalik aastaks 2050 päästa 92 miljoni inimese elu, viitavad modelleerimise tulemused.

Uuringu kaasautor, USAs asuva tervisemõõdikute instituudi (Institute of Health Metrics) teadlane Mohsen Naghavi rõhutas oma avalduses, et AMR on olnud märkimisväärne ülemaailmne terviseoht juba aastakümneid ja see oht kasvab.

Teadlased uurisid 22 patogeeni, 84 ravimi ja patogeeni kombinatsiooni ning 11 nakkussündroomi, näiteks meningiiti. Uuring tugines andmetele, mis olid kogutud 520 miljonist individuaalsest kirjest 204 riigist.

Uuring avaldati enne sellel nädalal ÜROs toimuvat kõrgetasemelist AMRi-teemalist kohtumist.

Antimikroobne resistentsus on loomulik nähtus, kuid antibiootikumide liigtarvitamine ja väärkasutamine inimeste, loomade ja taimede puhul on probleemi veelgi süvendanud.

Allikas: Science Alert

Tagasi üles