Apteeker, perearst, EMO või 112? Kuidas teha õige valik tervisemure korral?

Sageli tuleb halva enesetunde korral esimese mõttena pähe võtta ühendust arstiga, samas nii mõnegi tervisemurega ei pea ootama arsti juurde pääsemist. Lihtsamate haigusnähtude, allergia või ka pisivigastuste korral tasub esimesena pöörduda apteeki, kus sind aitavad meditsiinilise kõrgharidusega apteekrid.

Apotheka

Apteeker on ravimispetsialist

Apteegis saab vastuse ravimeid puudutavatele küsimustele ja nõu, kuidas tervist hoida. Apteeker on ravimispetsialist, kes on saanud laiapõhjalise meditsiinihariduse ning annab nõu ravimite kasutamiseks ja kergemate haigustega toimetulekuks. Apteekrid annavad nõu, kuidas ravimit ohutult kasutada – millal, kui palju ja millega koos ravimit võtta, samuti selgitavad nad, millised on ravimi kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega, aga ka toidu ja toidulisanditega. Apteeker teab, milline on soodsaim sulle väljakirjutatud ravim ning selle alternatiivid.

Lisaks ravimitele õpivad apteekrid ka inimese toimimist, võimalusi haigusi ennetada ja tervist hoida, samuti esmaabi ja teisi tervisega seotud õppeaineid. Neid teadmisi saavad apteekrid apteegis rakendada iga päev.

Seega, kui lihtsam tervisehäda kimbutab või vajad nõu terviseküsimustes, võiks paljudel juhtudel olla motoks „Alusta apteegist“. Apteek on tervisenõu ja -abi saamiseks lähim koht, mille külastamiseks ei pea aega kokku leppima. Enamik apteeke on avatud pärast tööpäeva ja ka nädalavahetustel, valveapteegid lausa ööpäev läbi. Vajadusel saab apteeker juhendada, millise spetsialisti juurde tuleks oma tervisemurega pöörduda.

Leevendust köhale-nohule

Apteegist saab leevendust külmetushaigustele. Külmetushaigus on iseparanev haigus, mille leevendamiseks piisab kodustest ravivõtetest ning apteegis ilma retseptita müüdavatest ravimitest ja loodustoodetest.

Palaviku alandamine	Apteekrid soovitavad ravimeid lähtuvalt patsiendist. Kättesaadavad on erineva tugevuse ja ravimivormiga ravimid, lisaks teada-tuntud tablettidele näiteks siirupid, raviküünlad ja lahustuvad tabletid.
Nohu	Aitavad leevendada keedu- või meresoola sisaldavad lahused ja ninaspreid. Limaskesta turse alandamiseks võib kasutada ka ravimeid, näiteks turset alandavat spreid või tablette, mida saab osta apteegist.
Kurguvalu	Apteeker saab valu vaigistamiseks soovitada paratsetamooli või ibuprofeeni ja kurku pihustatavaid spreisid või imemistablette, mis leevendavad lühiajaliselt sümptomeid.
Köhaärritus	Apteegist saab leevendamiseks soetada ravimtaimede baasil tehtud köhasiirupeid või imemistablette. Apteeker saab soovitada ka köha vastu mõeldud ravimeid, valikus on mitmesugused röga lahtistavad ja köharefleksi alla suruvad ravimid.

Kui iseravimisest jääb siiski väheseks ja tervis ei parane, tuleb helistada arstile.

Rohtu valu vastu

Üheks kõige sagedasemaks mureks, millega inimesed apteeki pöörduvad, on valu. Valutada võib pea, liigesed, lihased, selg jm. Apteeker oskab soovitada valuvaigistavaid tablette või muid preparaate. Oluline on hinnata valu tugevust ja kestvust. Käsimüügis olevad ravimid ei sobi pikaajaliseks kasutamiseks ja apteeker oskab soovitada, millal peaks pöörduma arsti poole.

Kõhumured	Paljud abistavad preparaadid on samuti apteegis olemas. Kõhukinnisuse või -lahtisuse puhul on kättesaadavad ravimid ja loodustooted, mis on mõeldud kergema vaevuse korral pikema aja jooksul kasutamiseks, aga ka kiirelt abi pakkuvad ühekordse toimega ravimid. Apteegist saab abi ka maovaevuste leevendamiseks.
Kergemad silmaprobleemid	Saab apteegi käsimüügi silmatilkade toel leevendust näiteks punetusele, ärritusele ja silmade liigsele kuivusele.
Kergemad vigastuses	Näiteks marrastuste, pindmiste põletuste ja nahahaavade korral saad puhastamiseks ja raviks vajalikke juhiseid ning abivahendeid just apteekrilt.
Nahaprobleemid	Näiteks kuiva ja ärritunud naha või lööbe puhul saab apteeker soovitada nahasalve, mis pehmendavad ja rahustavad nahka.
Kergemad allergilised sümptomid	Saab apteeker soovitada käsimüügis olevaid allergiaravimeid, mis leevendavad ärritust.

Lahendused emade ja laste muredele

Apteeker saab nõu anda ka nii lapseootel naisele kui ka värskele emale. Kõiki ravimeid ei tohi raseduse või imetamise ajal kasutada, samuti võib keha vajada lisahoolt raseduse ajal või peale sünnitust. Apteegist saab esmast nõu väikelapse tervist puudutavatele küsimustele.

Mähkmelööve, ärritunud nahk, kõhukinnisus või -lahtisus, kõhugaasid, palavik, valu ja hammaste tulek – kõigi nende väikelapse murede pärast võib pöörduda apteeki. Ühtlasi saab apteeker soovitada lapsevanematele beebihooldustooteid, aga ka vitamiine ja lutte. Apteekrid annavad nõu, millised tooted ja ravimid on lapsele ohutud ja milline on lapsele sobiv annus.

Apteegis saab testida tervist

Kui soovid kontrollida oma tervist, saad apteegist soetada terviseteste, näiteks gripi ja COVID-19 kiirtesti, rasedus- ja ovulatsioonitesti jm. Samuti saab apteegist haiguste ennetamiseks mõeldud teste, näiteks sõeluuringute koduteste.

Enamikus apteekides saab mõõta vererõhku, mitmetes määrata teisi tervisenäitajaid. Teatud apteekides vaktsineeritakse ja tehakse terviseteste.

Apteegist saab ka soovitusi, kuidas oma tervist paremini hoida. Näiteks annab apteeker nõu, kuidas tervislikult toituda ja kui palju liikuda, samuti võib ta soovitada tervisele kasulikke loodustooteid või toidulisandeid.

Teenusele on võimalik broneerida veebis www.apotheka.ee/teenused, telefoni teel numbril +372 614 6000 või kohapeal apteegis. Enamik apteegiteenuseid on tasulised.

Apotheka

Kuhu pöörduda tervisemurega?

Tervisemurega saab abi mitmest kohast. Hea on teada, millal võtta ühendust perearstiga või minna apteeki. Võib ka juhtuda, et tuleb pöörduda kiirelt haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi, helistades 112.

Pöördu apteeki kergematel juhtudel

külmetushaigused, nt köha, nohu, kurguvalu;
valu (pea-, liigese- ja lihasvalud);
nahaprobleemid (kuiv ja ärritunud nahk, nahalööbed);
kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused);
silmade probleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus);
kergemad vigastused (marrastused, kergemad põletused).

Perearsti nõuandeliin 1220

soovid teada, kuhu pöörduda;
töötab 24/7 – helista, kui sa ei saa oma perearsti kätte või tervisemure tekib väljaspool tööaega;
oled välismaal ega saa tervisemurega oma perearsti poole pöörduda. Välismaalt helistades vali + 372 634 6630.
sul on kiiresti vaja pikendada ravimiretsepti või anda teada haiguslehe vajadusest, aga sa ei saa oma arsti kätte nädalavahetusel ja riigipühadel.

Pöördu oma perearstikeskusesse

keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud valu korral;
väiksema trauma, õnnetuse või verejooksuga (veri väljaheites, sagedased ninaverejooksud);
kergemate haiguste ägedate seisunditega (külmetushaigus, kõhuviirus, allergianähud, probleemid urineerimisel, suguhaiguse kahtlus, nägemisteravuse langus, silmapõletik, kuulmislangus, kohin või helid kõrvus, eritis kõrvast, ägenenud krooniline haigus);
nahapõletiku korral (paise, mädamuhk, tugev ärritus, lööve, haavandid, herpes);
tõsiste meeleoluhäirete korral (depressioon, masendus, ärevus), unehäired või sõltuvusprobleemid;
perearst teeb vajadusel eriarstiga e-konsultatsiooni või väljastab digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks.

Pöördu EMO-sse

kui sul tekib ootamatult tõsine tervisemure ning kui kahtlustad, et sinu või su lähedase terviseseisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse;
tugeva ja äkki tekkinud valuga: talumatu kõhuvalu, suruv või pigistav rindkerevalu, tugev ja piinav peavalu, ravimitele allumatu valu;
värske traumaga, kus vigastatud kehaosa kuju on muutunud või tugevalt paistes, samuti haavade, luumurdude, põletuse, söövituse või loomahammustusega;
võõrkehaga hingamisteedes, seedetraktis vmt;
mürgistuse korral;
ägeda verejooksuga: kestev seedetrakti verejooks, kuse-suguteede verejooks, äge ninaverejooks, äge veriköha;
insuldikahtluse korral – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus;
äärmusliku nõrkuse, jõuetusega;
püsiva üle 38,5 °C palavikuga, mis ei allu palavikualandajatele; kui kõrge palavik on eakal inimesel, kui kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine on keemiaravi patsiendil;
hingelduse, õhupuuduse, raske astmahoo korral (hingamisraskus vilistava väljahingamisega);
ägeda allergilise reaktsiooniga, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt;
uriinipeetusega (kusepõis ei tühjene korralikult);
kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäirete või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäiretega, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus;
tromboosikahtlusega – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks;
ägedate nahapõletikega: laialdased mädanikud, põletikuline haav, millega kaasneb palavik;
psüühikahäiretega, mis on inimesele endale või teistele ohtlikud: äge psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.

Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:

on tekkinud teadvuse kaotus, teadvuse häire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus;
järsku on tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus;
on tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevene pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti soovituste järgimist;
on pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss;
esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvushäired;
on tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada;
esineb äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve;
abivajajal on võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada;
näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud;
abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast ei taastu inimesel hingamine, teadvus;
esinevad vigastused või trauma, mille tagajärjel abivajaja ei saa püsti seista või kätt või jalga liigutada või sellele toetuda;
tekkis põletus kõrge temperatuuri, keemilise aine või elektrilöögi tõttu ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha;
abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired.

*Artiklis olevad soovitused põhinevad Tervisekassa juhendmaterjalidel.