Dr Seire: Eesti jämesoolevähi sõeluuringu vanusepiir on liiga kõrge

Jämesoolevähk. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eestis on jämesoolevähi sõeluuringule oodatud 60–68-aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant. Paraku avastatakse haigust üha noorematel inimestel ning ligi viiendik soolevähi juhtudest on avastamise hetkeks levinud ka teistesse elunditesse. Jämesoolevähk on hästi ravitav, kuid vaid juhul, kui haigus avastatakse varajases staadiumis.

Eestis on soolevähi esinemissagedus aasta-aastalt kasvanud. Kui 2000. aastal haigestus soolevähki 680 inimest, siis viimastel aastatel haigestub soolevähki igal aastal peaaegu 1000 inimest.

Soolevähi puhul ei ole haigusel varajases staadiumis sageli mingeid sümptome. Arsti juurde jõutakse tavaliselt siis, kui on tekkinud kaebused. Paraku võib siis olla tegemist juba kaugemale arenenud haigusega, mis muudab ravi keerukamaks ja vähem tulemuslikumaks.

Põhja-Eesti regionaalhaigla üldkirurg-vanemarsti Indrek Seire sõnul diagnoositakse Eestis iga viies jämesoolevähi juhtum juba kaugsiiretega ehk liiga hilja. «Varakult avastatud soolevähk on aga väga hästi ravitav – tõenäosus, et patsient saab täiesti terveks, on koguni 95 protsenti,» ütles dr Seire, lisades, et jämesoolevähki on uuringute abil lihtne avastada. Arst soovitas regulaarselt teha näiteks peitveretesti, mis on kättesaadav kõigile kas perearsti või SYNLABi kaudu.

Kui lähisugulastel on esinenud soolevähki, peaks end testima alates 40. eluaastast.

Dr Seire lisas, et Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule igal aastal ligi 80 000 inimest, kes on vanuses 60–68 eluaastat. Sõeluuringus osalemine on tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele.

«Tänu sõeluuringutele on paljud inimesed saanud varakult oma haigusele jälile ja ka täiesti tervistunud. Soolevähi sõeluuringu käigus on võimalik avastada ja eemaldada juba kasvajaeelseid seisundeid, nii ei jõua pahaloomuline kasvaja üldse välja arenedagi. Seega toimib sõeluuring ka profülaktiliselt. Hoolimata sellest, et sõeluuringutes osaleb aasta-aastalt järjest rohkem inimesi, on Eesti jämesoolevähi elulemus seni madalam kui Euroopas keskmiselt. See on selge märk, et meil avastatakse jämesoolevähk liiga hilja,» tõdes dr Seire.

Tema hinnangul peaks peitveretestidega alustama palju varem – 45-aastaselt. Alternatiiviks on kohe teha endoskoopiline jämesooleuuring ehk koloskoopia. Kui esimene koloskoopia on korras, on järgmine uuring vajalik alles kümne aasta pärast.

Kui lähisugulastel on esinenud soolevähki, peaks tähelepanelik olema juba veelgi varem – alates 40ndast eluaastast. Soovitatav on kord aastas teha peitveretest või iga viie aasta tagant koloskoopia. Koloskoopia käigus saab enamasti kohe eemaldada ka võimalikud vähieelsed muutused.

«Peitveretest, mis on jämesoolevähi diagnoosimise esmane analüüs, ei ole kallis. Oma tervise testimine sel viisil maksab sama palju kui kaks kinopiletit või kokteil!» näitlikustas arst.

Põhjused, miks aina nooremad inimesed jämesoolevähki haigestuvad, peituvad peamiselt elustiilis. Dr. Seire tõi välja järgmised soolevähi teket soodustavad tegurid: ülekaalulisus, vähene liikumine, tänapäevane rafineeritud toit, sh rohke punase liha tarbimine, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. «Ligi 60 protsenti eestlastest on ülekaalulised ja umbes sama palju ka väheliikuvad. Meil on vaja uut lähenemist soolevähi ennetusse – peame end varakult testima, sest õigel ajal avastatud jämesoolevähk on hästi ravitav,» nentis arst.

Kõige lihtsam ja kiirem uuring jämesoolevähi kontrollimiseks on peitveretest:

• Peitveretesti saab teha ka kodust lahkumata.
• Peitveretestiga saab avastada väikeses koguses roojas esinevat ja silmaga mittetuvastatavat verd.
• Analüüs aitab avastada seedetrakti verejookse ning see aitab diagnoosida jäme- ja pärasoolevähki väga varajases staadiumis.
• Analüüsi tegemine on väga lihtne ja puhas protseduur, sellega saab hakkama igaüks.
• Positiivne peitveretest ei tähenda tingimata vähidiagnoosi, vaid näitab, et vajalikud on põhjalikumad uuringud.