GALERII ⟩ Eestis asutakse kopsuvähki välja juurima mobiilse kompuutertomograafi abil

Eestis hakkab alates 2025. aastast ringi sõitma maailmas ainulaadne mobiilne kompuutertomograaf, aidates avastada varakult kopsuvähki. Madala kiirgusdoosiga uuringut võimaldav ligi 1,5 miljonit eurot maksnud aparaat soetati Eesti vähiliidu eestvedamisel ja annetajate abil.

«Mobiilne kompuutertomograaf on minu jaoks ime. Tänan veelkord kõiki, kes olid seotud selle ime sünni ja läbiviimisega, aidates sellega kaasa Eesti vähiliidu missioonile avastada vähk varases staadiumis, kui see on veel tervistavalt ravitav,» ütles Maie Egipt, Eesti vähiliidu juhatuse esimees kompuutertomograafi pidulikul üleandmisel Viljandi haigla käsutusse. 

Tervisekassa, Eesti vähiliidu ja Viljandi haigla koostöö tulemusena sõidavad mööda Eestimaad juba mammograafiabuss ja teised mobiilse diagnostika kabinetid. «Päästetud on sadu elusid,» nentis Egipt.

Võimalus uuringuks kodukoha lähistel

«Alles 5. märtsil peetud konverentil rääkisime, et vähiliidu unistus on osta mobiilne kompuutertomograaf. Täna võin kinnitada, et alates oktoobrikuust läheb meie kompuutertomograaf Viljandi haigla käsutusse,» sõnas Egipt. Selle oluliseks ülesandeks saab abistada kopsuvähi sõeluuringu läbiviimisel, mida on juba edukalt rakendatud Tartumaal ja mis laieneb 2025. aasta algusest Viljandimaale ja Ida-Virumaale. Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane nentis, et kopsuvähi sõeluuringut loodetakse edaspidi laiendada üle kogu Eesti. 

Miks on mobiilne kompuutertomograaf nii oluline? «Statistika näitab, et Eestis on suremus kopsuvähki Euroopas üks kõrgemaid ja peamine põhjus on kasvaja liiga hilises avastamises,» selgitas Egipt. Erialaarsti konsultatsioonile pääsemiseks on järjekorrad pikad, kuid kopsuvähi diagnoos ei peaks mitu kuud ootama, lisas ta. Probleem on Egipti sõnul eriti terav väikelinnades. «Vähi mobiilne kompuutertomograaf võimaldab nii kopsuvähi sõeluuringuid kui ka teisi erialaarstide poolt määratud uuringuid inimeste elukoha lähedal, suuremates keskustes ja maapiirkonnas. Antud hetkel on vähiliidu mobiilne kompuutertomograaf ainulaadne maailmas. See on võimeline töötama akudel ja kasutama päikesepaneele,» kirjeldas Egipt.

Kompuutertomograafia treileri seadistamise eest vastutanud Toomas Kornet firmast Semetron nentis, et tipptehnoloogilise uuringaparaadi kiirgustase on umbes kümme korda madalam tavapärasest. Treilerisse on paigaldatud ka võimsad küttesüsteemid, mis lasevad uuringuid teostada mõnusas õhkkonnas ka südatalvel.

Hiline avastamine tähendab suurt suremust

«Kopsuvähk on tõsine probleem,» nentis dr Vahur Valvere, Eesti vähiliidu president. Igal aastal diagnoositakse ta sõnul Eestis 800-850 esmast kopsuvähi juhtumit. «Seda on palju,» tõdes ta. Kopsuvähk on Eestis vähki haigestumise sageduselt meestel teisel kohal, naistel neljandal.

«Põhiprobleem on suremus – kopsuvähk on vähihaigetel surma põhjus number üks. Seda mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja paljudes riikides maailmas,» märkis Valvere. Ta lisas, et 85 protsenti kopsuvähi tekkepõhjustest on seotud suitsetamisega – tegur, mida saab vältida. Umbes kaks kolmandikku kopsuvähi juhtudest esineb dr Valvere sõnul meestel. Talle valmistab aga heameelt, et viimasel ajal on arenenud väheinvasiivne kirurgia, süsteem- ja sihtmärkravi, mis tähendab kiiremat taastumist ja paremaid ravitulemusi.

Väga oluline osa edukas ravis on vähi varasel avastamisel. Tavaliselt diagnoositakse kopsuvähk hilja, Valvere sõnul esimeses ja teises staadiumis umbes 25 protsenti. Sõeluuringu pilootprogrammis oli aga üle 60 protsendi tuvastatud kopsuvähkidest veel esimestest staadiumites, nentis ta. «See näitab seda, et see sõeluuring on vajalik ja efektiivne,» sõnas Valvere.

Perearstid kutsuvad uuringule

«Kopsuvähi sõeluuring on tõenduspõhine ehk teame, toetudes suurtele uuringutele, et kui kopsuvähi sõeluuringut rakendame, siis suremus kopsuvähki väheneb,» ütles Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kaasprofessor Tanel Laisaar. Põhjuseks kopsuvähi varasemas staadiumis avastamine.

Tartumaal tehti esialgse kopsuvähi sõeluuringu projektiga algust 2021. aastal. Laisaare sõnul oli idee kaasata inimesi sõeluuringusse süstemaatiliselt, perearstide vahendusel, mitte jäädes lootma reklaami ja üldiste teadete mõjule. «Perearst korra aastas helistab oma patsiendile, kes kuulub sihtgruppi, seletab, millega on tegu ja kutsub sõeluuringusse – siis inimene ka tuleb,» kirjeldas Laisaar. Algselt olid kaasatud kolm perearsti, kes suutsid ettevõtmise oma nimistutes edukalt läbi viia nelja kuuga. Laisaare sõnul andis see kinnituse, et säärane sõeluuring on teostatav. 

Sõeluuringu sihtgrupi moodustasid inimesed vanuses 55-74. Laisaare sõnul on rahvusvahelised seltsid seda soovitust praeguseks laiendanud ja kopsuvähi sõeluuringuga soovitatakse alustada mõnel pool juba 50. eluaastast, aga kindlasti jätkata kuni 80. eluaastani. Mõnel pool pole ülemist piiri määratletud, kuna inimeste eluiga on tõusnud. Kopsuvähi sõeluuringu sihtgrupi määratlemisel on aga ka oluline perearsti hinnang, kus võetakse arvesse patsiendi kokkupuudet suitsetamisega või kasutatakse riskiskoori, kus arvestatakse ka haiguse teisi riskitegureid. 

Sõeluuringu kompuutertomograafia uuringu tulemused jagunevad kolme kategooria vahel: ei ole vähikahtlust, mõningane või suur vähikahtlus, mis vajab täpsustavaid uuringuid. 

Laisaare sõnul võib kopsuvähi sõeluuringul üles leida ka muid probleeme: näiteks mõne muu kasvaja, lõhkeda võiva aneurüsmi või koronaarateroskleroosi.

Algstaadiumis avastatud vähid

Kui kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt oli käima tõmmatud, ühines Laisaare sõnul ettevõtmisega 95 protsenti Tartumaa perearstidest.

Sõeluuringus osales pilootprojekti esimesel aastal sihtgrupist 79 protsenti, mis on Laisaare sõnul maailmarekord. Teisel aastal osales kutsututest juba 80,4 protsenti.

Juba esimesel aastal märgati Laisaare sõnul nihet avastatavate vähkide staadiumites. Esimesel aastal avastatud 30st vähist olid 13 esimeses staadiumis, neli teises, seitse kolmandas ja kuus neljandas staadiumis.

Sihtrühm kutsuti aasta pärast tagasi kordusuuringule, mis aitas avastada 13 vähki, millest üheksa esimeses staadiumis, kaks teises, üks kolmandas ja üks neljandas staadiumis. Laisaare sõnul aitab sõeluuring saavutada soovitu – suudetakse diagnoosida varases staadiumis ja kiirelt kirurgiliselt ravida, mis on kõige tõhusam. Kopsuvähi sõeluuringu alustamine ja laienemine ei ole kallis, rõhutas Laisaar, vaid hoopis selle puudumine. «Nende patsientide ravi, kes tulevad väljaspoolt kopsuvähi sõeluuringut, on tunduvalt kallim,» tõdes Laisaar.

Mobiilne kompuutertomograaf soetati tänu Eesti inimestele

Maie Egipt, Eesti vähiliidu juhatuse esimees tõdes, et Eesti vähiliit sai soetada mobiilse kompuutertomograafi tänu P&E Foundationilt saadud suurannetusele.

Heategevusfondi P&E Foundation jaoks on kompuutertomograafi ostmise toetamine esimene suurannetus. «Kopsuvähi ennetustegevus ja varajane märkamine on väga olulised teemad, millesse panustada, sest haiguse hilisema avastamise korral võib olla keeruline ja kulukas midagi ette võtta. Meil on väga hea meel, et oleme saanud siia oma panuse anda,» sõnas heategevusfondi üks asutajatest Eve Piilmann.

Samuti ollakse väga tänulikud TV3 heategevussaate «Tantsud tähtedega» toetajatele, 500Kleiti kleidioksjonile ja kõigile eraisikutele ja firmadele, kes tegid ostu võimalikuks.