5 võimalust, kuidas saab ennetada eesnäärmevähki

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Paljud haigused on elustiiliga ennetatavad ja varajase avastamise korral alluvad hästi ravile. Eesnäärmevähk on üks neist, mistõttu on soovitatav meestel alates 40. eluaastast selle suhtes end regulaarselt testida.

Eriti neil, kelle suguvõsas on seda haigust varem esinenud. Kuigi eesnäärmevähi riski saab hinnata lihtsa vereprooviga ning selleks ei pea end tingimata meestearstile kirja panema, on Eestis jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest haiguse kaugelearenenud vormis.

Eesnäärmevähi riski saab hinnata analüüsiga, mis määrab PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni taset veres. Selle antigeeni määramine tõi umbes 15 aasta eest kaasa murrangu eesnäärmevähi diagnoosimises. Peale PSA analüüsi laialdast kasutuselevõttu USAs on seal suurem osa avastatud vähkidest varajases staadiumis ning seega edukalt ravitavad. Eesti mahult suurima meditsiinilabori SYNLAB laboriarsti dr Jüri Laasiku sõnul ei kasutata PSA testi mitte üksnes eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks, vaid see aitab hinnata ka haiguse kulgu ja ravi tulemust. Laboriarst rõhutab, et verest määratava PSA kõrgenemine ei pruugi tingimata tähendada vähki. PSA taseme tõusu veres võivad põhjustada kõik eesnäärmehaigused – näiteks eesnäärme healoomuline suurenemine või põletik.

Esialgu ei pruugi olla sümptomeid

Mul-ei-ole-ju-midagi-viga lause on eesti meeste puhul pigem reegel kui erand. SYNLABi laboriarsti sõnul on õnneks meeste teadlikkus eesnäärmevähist läinud iga aastaga paremaks ning vereproovi jõuab tegema üha rohkem mehi. Eesnäärmevähk ei pruugi esialgu kaebusi põhjustada ja seetõttu võib haigus salakavalalt alata. Seetõttu tasub end regulaarselt kontrollida alates 40. eluaastast ka siis, kui otseselt millegi üle kurta ei ole.

40. eluaastast alates on soovitatav kontrollida end vähemalt iga 4 aasta järel, kuid sagedamini juhul, kui kuulutakse riskirühma ehk isal või vanaisal on haigus olnud. Kuna viimastel aastatel on Eestis diagnoositud eesnäärmevähki ka alla 40-aastastel, kaaluvad juhtivad meestearstid seda piiri veelgi allapoole tuua. 50. kuni 70. eluaastani soovitab SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik teha PSA testi kord aastas. Analüüsi saab teha pere- või eriarsti juures, aga ilma saatekirjata tasuliselt ka otse meditsiinilaboris. Kõrgenenud PSA taseme korral soovitab dr Laasik teha lisauuringud uroloogi või meestearsti juures.

Kuidas riski vähendada?

Üht ja kindlat päästerõngast siin ei ole, aga teadlased arvavad, et eesnäärmevähki haigestumise riski võivad vähendada teatud elustiilivalikud. Väga tähtsal kohal on toitumine, liikumine ja normaalne kehakaal.

Söö palju puu- ja köögivilju, ära unusta tomatit – riikides, kus menüüs on iga päev puu- ja köögiviljad, on eesnäärmevähki haigestumine palju madalam. Punased viljad, nagu tomat, arbuus jne, sisaldavad võimsat antioksüdanti lükopeeni, mida erinevad uuringud on seostanud võimaliku vähiriski vähenemisega. Mida punasem ja küpsem on tomat, seda enam lükopeeni see sisaldab. Tomati kuumtöötlemisel suureneb lükopeenisisaldus kuni kolm korda. Rohelistes köögiviljades on samuti toitaineid, mis aitavad võidelda kantserogeenidega.

Juustu asemel söö pähkleid

Viska halvad rasvad üle parda – siin kehtib rusikareegel, et taimsed rasvad on alati kasulikumad kui loomsed. Terviseveebi meestetervis.ee andmetel soodustab eesnäärmevähi teket loomse rasva ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Niisiis – või asemel oliiviõli; juustu asemel pähklid; punase liha asemel kala jne. Eriti kasulik on tänu oomega-3-rasvhapetele rasvane kala, nagu lõhe, forell, makrell, heeringas, sardiinid jne. Oomega-3-rasvhappeid saad ka pähklitest ja seemnetest ning taimsetest õlidest, näiteks linaseemneõlist.

Lõpeta suitsetamine ja vähenda alkoholi tarbimist

Veel pole hilja suitsetamine maha jätta. Uuringute kohaselt on neil, kes kümne aasta eest suitsetamisega lõpparve tegid, sama risk haigestuda, kui neil, kes ei ole kunagi suitsetanud. Alkoholi ja mitme vähivormi seost on kinnitanud erinevad uuringud ning kuigi teadlased vaidlevad jätkuvalt, kas on seos ka eesnäärmevähiga, on mõned uuringud leidnud, et alkohol tõstab ka eesnäärmevähki haigestumise riski.

Kaalukärbe

Liigu ja ole aktiivne. Ülekaalu on otseselt eesnäärmevähi riskiga seostatud. Regulaarsel treeningul arvatakse olevat eesnäärmevähi riski vähendav mõju. Lisaks aitab regulaarne treenimine vähendada ülekaalu ning suurendada lihasmassi, mis omakorda kiirendab ainevahetust. Nii et jalgrattasõit, ujumine, jõusaal või lihtsalt kõndimine peaks päevakavas igal juhul sees olema. Eesnäärmevähi tekke tõenäosust vähendab muu hulgas ka regulaarne seksuaalelu.

Kohv ja tee vähiennetuseks?

Võta tassike rohelist teed või kohvi – uuringud on näidanud, et meestel, kes joovad regulaarselt rohelist teed või tarvitavad seda toidulisandina, on väiksem risk haigestuda eesnäärmevähki. Soovitatav on juua kuni seitse tassi rohelist teed päevas. Ka kohvi joomine tuleb kasuks ning 2013. aastal läbiviidud uuringu kohaselt võib 3 tassi kohvi päevas alandada vähiriski 11 protsenti. Tuntud Mayo kliinik USAs manitseb aga vaatamata kasulikele omadustele kohviga siiski ettevaatlik olema ning mitte tarbima päevas üle 400 mg kofeiini, mis teeb umbes 4 tassi.

Artikkel ilmus esimest korda 20. oktoober 2023.