/nginx/o/2024/09/25/16378608t1h3be1.jpg)
Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega koroonapandeemia järel langenud. Uue kooliaasta alguses tasub üle vaadata, et lisaks koolitarvete komplektile oleks uuendatud ka vajalikud vaktsineerimised, selgitab perearst Tommi Ründal.
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hüvitab riik kõik ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja B-tüübi hemofiilusbakteri vastu. Ühtlasi võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sealhulgas kuni 7-aastastele lastele.
/nginx/o/2024/09/25/16378596t1h9d7d.jpg)
Vastsündinud lapsi vaktsineeritakse tuberkuloosi vastu juba sünnitusmajas. Imikuid on oluline varakult vaktsineerida, kuni laps ei ole veel tuberkuloosibakteriga nakatunud. Veelgi enam, osa haigusi, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda lastel eriti raskelt – näiteks võib tuberkuloosibakter põhjustada lastel väga raskekujulise ajukelmepõletiku. «Vastsündinu immuunsüsteemi vaktsiinisüst kindlasti üle ei koorma. Nende immuunsüsteem on vaktsiinidest kasu saamiseks piisavalt tugev ja vaktsineerimine annab neile jõukohase koormuse,» selgitas Ründal.
Kahe kuu vanuses alustatakse väikelaste vaktsineerimist rotaviiruse vastu. Rotaviirusnakkus on üks levinuimaid ägeda kõhulahtisuse põhjusi imiku- ja väikelapseaes. Mida noorem on laps, seda raskemini võib rotaviirusnakkus kulgeda. Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu vajab laps haiglaravi.
Lapse kolmandal elukuul alustatakse vaktsineerimist kuue haiguse vastu: difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse, B-tüübi hemofiilusbakteri ja B-viirushepatiidi.
Näiteks läkaköha kulg on kõige raskem just imikueas. Samas on ka rohkem kui pool b-tüübi hemofiilusbakteri põhjustatud rasketest haigusjuhtudest esinenud just alla üheaastastel lastel ning imiku- või väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik ja maksatsirroos.
Nende haiguste vastu vaktsineerimiseks kasutatakse liitvaktsiini, mis kaitseb last samaaegselt kõigi kuue haiguse eest ning vähendab oluliselt lapse süstimiste ja arstivisiitide arvu. «Liitvaktsiinid on teadustöö ja meditsiinisüsteemi arengu tulemus tänu millele saame lastele vähem süste teha,» selgitas Ründal. Ta rõhutas, et liitvaktsiini üks süst tekitab lapsele vähem stressi ja valu kui kolm-neli eri ajal tehtud süsti ning see teeb omakorda ka lastevanemate elu kergemaks
Lapse esimese kahe eluaasta jooksul tuleb kordussüst difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-tüübi hemofiilnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu saada veel kolmel korral. Hiljem tehakse vaktsiini difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu veel 6-7-aastaselt ning difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiini 15-16-aastaselt. Täiskasvanueas soovitatakse korduvvaktsineerimist difteeria ja teetanuse vastu iga 10 aasta järel.
Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse esimest korda 1-aastaselt ning kordussüst tehakse 13-aastastele. Leetrid on ülinakkavad – haige võib nakatada keskmiselt 12–18 vastuvõtlikku inimest. Punetised on lapseeas ja ka täiskasvanutel üldjuhul kerge kuluga, kuid haiguse tõsidus on seotud just kaasasündinud punetiste sündroomiga. Punetiste põdemine raseduse esimesel kolmandikul võib 90 protsendise tõenäosusega põhjustada pimeda, kurdi, südamerikkega või vaimse arengupeetusega lapse sünni. Selleks, et ennetada punetiste, leetrite ja mumpsi haigestumist ning nende tingitud ohtlikke tüsistusi on vaja alustada vaktsineerimisega juba väikelapseeas.
«Kooli minnes puutub laps kokku uute eakaaslastega ja suureneb oht nakatuda – seepärast on eriti oluline ka korduv vaktsineerimine, mis tagab väikelapsena saadud kaitse püsimise,» selgitas Ründal. Kooliõed uuendavad 13-aastaste õpilaste kaitset leetrite, mumpsi ja punetiste vastu ning veidi vanemad õppurid, 15-16-aastased noorukid saavad koolis difteeria-teetanuse ja läkaköha vastase liitvaktsiini.
Kooliõed vaktsineerivad ka 12-14-aastaseid tütarlapsi ja noormehi HPV viiruse vastu, mis aitab ennetada mitmeid pea-, kaela- ja genitaalpiirkonna vähijuhte ja vähieelseid seisundeid. Õigeaegne vaktsineerimine hoiab ära kuni 90 protsenti HPV põhjustatud vähkidest ja annab haiguse vastu pikaajalise kaitse. «Skandinaavia riikide näitel näeme juba praegu kui efektiivne on HPV vaktsiin – HPV kandlus on märgatavalt vähenenud ja vähki esineb harvemini,» sõnas Ründal. Juhul kui laps HPV vastast vaktsiini kooliajal ei saanud, siis võib ta vaktsiinisüsti saamiseks pöörduda perearsti poole, kus on HPV vastane vaktsineerimine 19 aastaseks saamiseni tasuta. Koolis tehtud vaktsineerimisele eelneb alati vanema kirjaliku nõusoleku küsimine.
«Ma usun, et iga lapsevanem soovib enda last kaitsta ja mitte näha teda haiguse ning selle tagajärgedega võitlemas. Haiguse ennetamine vaktsineerimisega on kindlasti ohutum ja parem kui riskida ohtlike nakkushaiguste tõsiste tagajärgede ja tüsistustega,» pani Ründal lapsevanematele südamele.
Vaktsineerimise järel võivad esineda kõrvaltoimed, kuid need on enamasti kerged ja mööduvad paari päeva jooksul ilma ravita. Haigused, mida vaktsiinidega vältida saab, võivad kulgeda raskelt ja lõppeda ka surmaga, mistõttu vaktsiinist saadav kasu on kindlasti suurem. «Soovitan kõigil koos oma perearsti või pereõega üle vaadata, milliste vaktsiinide tegemine on edasi lükkunud või ära jäänud ning need esimesel võimalusel ära teha. Alati on võimalus vaktsineerimisega jätkata,» sõnas Ründal. Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, see on võimalus, mida riik pakub oma elanikele nende kaitsmiseks vaktsiinvälditavate haiguste vastu.
Lapse vaktsineerimiskalendrit näeb siit.
/nginx/o/2023/01/26/15101430t1h7a18.jpg)