/nginx/o/2024/04/04/15982083t1hda6f.jpg)
Rootsi Stockholmi ja Uppsala ning Kanada Vancouveri ülikoolide koostöös tehtud uuringus selgus, et emal enne rasestumist esinev kardiovaskulaarne haigus suurendab pea kaks korda järglaste riski haigestuda nendesse haigustesse juba noores eas. Isal viljastamise ajal esinev kardiovaskulaarne haigus mõjutab tema järglaste kardiovaskulaarset tervist oluliselt vähem.
Uuringus analüüsiti riiklike andmebaaside alusel aastatel 1992–2019 Rootsis sündinud 2 597 786 lapse (49,1 protsenti olid tütarlapsed) ja nende emade andmeid. Laste tervise andmeid jälgiti sünnist alates kuni 29 aasta vältel, keskmiselt 14 aasta jooksul. Kardiovaskulaarne haigus oli enne rasestumist diagnoositud 26 472 emal ning jälgimisperioodi vältel diagnoositi kardiovaskulaarne haigus 17 382 lapsel.
Suurim kardiovaskulaarsete haiguste esinemissagedus – 84/100 000 isikaasta kohta – ilmnes enne rasestumist mõnda kardiovaskulaarhaigust põdeva ema järglastel, neid haigusi põdeva isa järglastel oli kardiovaskulaarhaiguste esinemissagedus 61/100 000 ja tervete emade järglastel 50/100 000 isikaasta kohta. Emal enne rasestumist ilmnenud mõne kardiovaskulaarse haiguse korral oli järglaste kardiovaskulaarse riski ohusuhe (HR) keskmiselt 2,09, suurim kardiovaskulaarhaiguse risk (HR 2,94) oli lastel, kelle emal olid enne rasestumist südame rütmihäired. Emal varem esinenud koronaarhaiguse korral oli järglase haigestumise ohusuhe HR 1,59 ja ema südame struktuurse kahjustuse korral viljastumise perioodil oli ohusuhe HR 1,48. Isal viljastamise ajal mõne kardiovaskulaarse haiguse esinemise korral oli järglaste kardiovaskulaarne ohusuhe HR keskmiselt 1,49.
Uuring osutab, et järglastel esinev kardiovaskulaarne risk ei ole seotud vaid geneetiliste teguritega, oma osa on lootele ebasoodsate arengukeskkonna tingimuste kujunemisel seoses emal enne rasestumist ja raseduse ajal esineva kardiovaskulaarse haigusega, edastab Eesti Arst.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)