9 viisi, kuidas vältida südame-veresoonkonnahaiguste riski tõusu menopausi järgselt

Menopausi korral on kaebuste põhjuseks östrogeeni taseme langus organismis. Foto: Shutterstock

Kui tavaliselt räägitakse südame-veresoonkonnahiagustest seoses meeste tervisega, siis viimasel ajal on hakatud järjest rohkem rääkima ka naiste kardiovaskulaarsetest riskidest. Haigestumine aterosklerootilisse kardiovaskulaarhaigusesse on maailmas taas tõusuteel ning kõige kiiremini kasvab see just keskealiste naiste hulgas. Naiste kardiovaskulaarse riski tõus kasvab hüppeliselt menopausi järgselt östrogeeni taseme languse ja selle kaitsva toime kadumise tõttu.

Mitmed peamised südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid mõjutavad nii naisi kui ka mehi ühtemoodi, need on kõrge vererõhk, ebatervislik toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja kõrge kolesteroolitase. Kuid naistel võivad südame-veresoonkonna haiguste tekkes mängida suuremat rolli ka sellised riskitegurid, mis mehi alati ei puuduta.

Selleks, et keskikka jõudes hoida südametervis korras, on naistel oluline jälgida neid 9 põhimõtet:

1. Esmalt: ole teadlik, et menopausijärgselt kasvab risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse oluliselt.
2. Võta tõsiselt pärilikkuse riski – kui Su perekonnas on olnud varasemalt südame-veresoonkonnahaigusi, suhtu sellesse tõsiselt ning tegele haiguste ennetusega.
3. Kui Sul on olnud rasedusaegne kõrge vererõhk või rasedusaegne diabeet, võta kõiki südame-veresoonkonnahaiguste sümptomeid menopausijärgselt tõsiselt.
4. Kui oled põdenud sul on polütsüstiliste munasarjade sündroom, võta südame-veresoonkonnahaiguste sümptomeid menopausijärgselt tõsiselt.
5. Kui Sa põed diabeeti, jälgi ka oma südametervist: diabeediga naistel on suurem tõenäosus haigestuda südamehaigustesse kui diabeediga meestel. Miks see nii on, ei osata täpselt seletada.
6. Ära suitseta! Suitsetavatel naistel on suurem tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonnagaigustesse kui suitsetavatel meestel.
7. Tegele oma vaimse tervisega: stress ja depressioon mõjutavad naiste südant rohkem kui meeste oma. Depressioon võib raskendada ka tervisliku eluviisi säilitamist.
8. Ning muidugi elemntaarsed ennetusmeetmed – hoia kaal normis ja liigu iga päev vähemalt tund aega, ära suitseta, ära joo alkoholi!
9. Kui Sinu menopaus algas enne 45 eluaastat või Sul on üleminekueaga seotud kaebused, pöördu palun naistearsti vastuvõtule! Hormoonasendusravi võib sel juhul vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

Need on südame-veresoonkonnahaiguste varajased sümptomid: 

• Ärevustunne.
• Sagedased seedehäired.
• Kiire südame löögisagedus.
• Mõtlemise või mälu muutumine (ebamugavustunne või udusus).
• Söögiisu kadumine.
• Öised hingamisraskused.
• Uinumisraskused.
• Surinad sõrmedes või kätes.
• Tundetus või põletustunne kätes või sõrmedes.
• Köha.
• Sagedasemad või intensiivsemad peavalud.
• Valu või ebamugavustunne rinnus.
• Ebamugavustunne lõualuudes või hammastes.
• Nõrkus või raskustunne kätes.

Allikas: Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Ravimitootjate Liit.

Maailma südamepäev 2024 on 29. septembril

Maailma südamepäeva tähistatakse igal aastal septembri viimasel pühapäeval. Päeva algataja on Maailma Südameföderatsioon.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on endiselt maailmas esikohal sellega, et põhjustavad igal aastal rohkem kui 20,5 miljonit surmajuhtumit.  Seetõttu on südametervise probleemidele ülemaailmselt kõrgem prioriteet antud.

Naised ja südameveresoonkonnahaigused

Südame- ja veresoonkonnahaigused on naiste peamine surmapõhjus kogu maailmas, puudutades igas vanuses naisi. Ometi on naiste südame-veresoonkonnahaigused endiselt tõsiselt aladiagnoositud ja alaravitud. Selle põhjuseks on peamiselt mitmesugused väärarusaamad, sealhulgas laialt levinud arvamus, et südame-veresoonkonna haigused mõjutavad mehi rohkem kui naisi. Loe rohkem siit.