Covid-19-järgse seisundi ehk pika Covidi all mõeldakse sümptomeid, mis võivad püsima jääda pärast esmast ägedat SARS-CoV-2 viirusesse nakatumist.
Pika Covidi kõige värskem definitsioon pärineb USA National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine (NASEM) poolt aastast 2024. See määratleb pikka Covidit kui kroonilist seisundit, mis kestab pärast SARS-CoV-2 infektsiooni vähemalt kolm kuud. See tähendab, et pikka Covidit saab diagnoosida kõige varem alles kolm kuud pärast algset koroonaviirushaigusse nakatumist, kui selle aja vältel on sümptomid püsinud või kujunenud uued.
Tulenedes aastal 2022 valminud Eesti Tervisekassa pika Covidi käsitlusjuhendist esmatasandil ei ole pika Covidi diagnoosimiseks eelnevalt PCR või antigeeni kiirtestiga kinnitatud Covid-19 põdemine alati vajalik, kuna inimesed võivad olla põdenud asümptomaatiliselt ja pole end haiguse suhtes testinud.
Ohtralt sümptomeid
Pika Covidi sümptomid on väga erinevad. Vaatamata katsetele rühmitada sümptomeid pika Covidi alatüüpidesse, ei ole konsensust veel saavutatud. Kokkuleppeliselt saab pika Covidi kategoriseerida füüsilisteks, psühholoogilisteks ja kognitiivseteks sümptomiteks.
Peamisteks püsivateks füüsilisteks sümptomiteks pärast ägedat Covid-19 infektsiooni, ka kerge haigestumise korral, peetakse kurnatust – nii pidevat kui ka pingutusjärgset väsimust – hingeldust, rindkere valusid ja köha, aga ka lihasvalusid ja lõhnataju kadumist. Kujuneb võimetus tegeleda tavakohustustega. Seda energiapuuduse ebameeldivat tunnet ei leevenda puhkus. Sümptomeid võimendavad kehaline ja vaimne pingutus, stress ja unepuudus.
Võib esineda ka muid, märksa harvemini esinevaid füüsilisi sümptomeid nagu liigesvalud, peavalud ja pearinglus jne. Covid-19 ägedast infektsioonist taastuvad patsiendid võivad kaevata ka psühholoogilisi häireid nagu ärevust ja depressiooni, kusjuures USA andmete põhjal oli risk haigestuda uude psühhiaatrilisse haigusesse pärast Covid-19 läbipõdemist kõrgem võrreldes nendega, kes taastusid teistest haigustest, näiteks gripist.