:format(webp)/nginx/o/2024/09/26/16381208t1h8f8f.jpg)
Suurel osal Covid-19 haigetest esineb äge viiruinfektsioon, millele omane toibumisfaas võib kesta kuni 12 nädalat. Siiski on märgatud, et paljudel püsivad sümptomid veel pärast seda, mil on alust diagnoosida pikk Covid, kirjutab Arnold Poznahirko, arst-resident peremeditsiini erialal.
Covid-19-järgse seisundi ehk pika Covidi all mõeldakse sümptomeid, mis võivad püsima jääda pärast esmast ägedat SARS-CoV-2 viirusesse nakatumist.
Pika Covidi kõige värskem definitsioon pärineb USA National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine (NASEM) poolt aastast 2024. See määratleb pikka Covidit kui kroonilist seisundit, mis kestab pärast SARS-CoV-2 infektsiooni vähemalt kolm kuud. See tähendab, et pikka Covidit saab diagnoosida kõige varem alles kolm kuud pärast algset koroonaviirushaigusse nakatumist, kui selle aja vältel on sümptomid püsinud või kujunenud uued.
Tulenedes aastal 2022 valminud Eesti Tervisekassa pika Covidi käsitlusjuhendist esmatasandil ei ole pika Covidi diagnoosimiseks eelnevalt PCR või antigeeni kiirtestiga kinnitatud Covid-19 põdemine alati vajalik, kuna inimesed võivad olla põdenud asümptomaatiliselt ja pole end haiguse suhtes testinud.
Pika Covidi sümptomid on väga erinevad. Vaatamata katsetele rühmitada sümptomeid pika Covidi alatüüpidesse, ei ole konsensust veel saavutatud. Kokkuleppeliselt saab pika Covidi kategoriseerida füüsilisteks, psühholoogilisteks ja kognitiivseteks sümptomiteks.
Peamisteks püsivateks füüsilisteks sümptomiteks pärast ägedat Covid-19 infektsiooni, ka kerge haigestumise korral, peetakse kurnatust – nii pidevat kui ka pingutusjärgset väsimust – hingeldust, rindkere valusid ja köha, aga ka lihasvalusid ja lõhnataju kadumist. Kujuneb võimetus tegeleda tavakohustustega. Seda energiapuuduse ebameeldivat tunnet ei leevenda puhkus. Sümptomeid võimendavad kehaline ja vaimne pingutus, stress ja unepuudus.
Võib esineda ka muid, märksa harvemini esinevaid füüsilisi sümptomeid nagu liigesvalud, peavalud ja pearinglus jne. Covid-19 ägedast infektsioonist taastuvad patsiendid võivad kaevata ka psühholoogilisi häireid nagu ärevust ja depressiooni, kusjuures USA andmete põhjal oli risk haigestuda uude psühhiaatrilisse haigusesse pärast Covid-19 läbipõdemist kõrgem võrreldes nendega, kes taastusid teistest haigustest, näiteks gripist.
Pika Covidiga kaasnevate kognitiivsete düsfunktsioonide all peetakse peamiselt silmas mälu ja keskendumisvõime halvenemist. Inglise keeles võtab selle kokku termin brain fog ehk tunne justkui oleks vati sees.
Võttes arvesse senist kogemust teiste viirusnakkusjärgsete sündroomide käsitlemisel teame, et enamikul patsientidest peaksid leevenema sümptomid mitme kuu jooksul. Vaatamata asjaolule, et pika Covidi mehhanismid on veel ebaselged, on need oma olemuselt pöörduvad.
Kirjanduses pakutud pika Covidi leevendavate meetmetena on näiteks stressorite vähendamine, kuna stress võimendab sümptomeid. Kasu võib olla erinevatest vaimsetest praktikatest nagu mindfulness ehk teadvelolek või meditatsioon. Probleemile tuleks läheneda multiprofessionaalselt, kaasates võimalusel füsioterapeuti kehaliste harjutuste juhendamiseks ning vaimse tervise spetsialisti, toetamaks psühholoogilist toimetulekut. Patsient võib ajutiselt vajada töökoormuse vähendamist.
SARS-CoV-2 infektsiooni põdemise järel võivad ägeda haiguse järgsed funktsioonihäired püsida veel pikalt, põhjustades koormustaluvuse langust ja piirates patsiendi võimalusi tavalise töö- ja pereelu juurde naasimiseks. Taastusravi peamised eesmärgid Covid-19 läbipõdenud haigetel on kehalise võimekuse paranemine, iseseisev toimetulek igapäevaelu tegevustes, töövõime ja elukvaliteedi paranemine.
Üldiselt peaks Covid-19 põdeva patsiendi taastusravi algama kohe, kui tervislik seisund stabiliseerub ja patsient on võimeline lihtsamaid harjutusi sooritama. Vastavalt Terviseameti ametlikule pika Covidi käsitlusjuhendile esmatasandil on näidustatud Covid-19-järgse sesisundi korral taastusravi vastvavalt individuaalsetele vajadustele: aeroobne treening, respiratoorsed harjutused, jõutreening, tasakaaluharjutused ja tööalane rehabilitatsioon.
Covid-19 postakuutses perioodis on patsiendi funktsionaalse võimekuse taastamise aspektist olulised varajane mobiliseerimine, hingamisfunktsiooni ja üldise kehalise võimekuse parandamisele suunatud sekkumised. Nii spetsialiseeritud taastusravikeskuses kui ka esmatasandi tervisekeskuses võib toimuda ambulatoorne taastusravi, sealhulgas füsioteraapia. Covid-19 põdemise järgse taastusravi (sh füsioteraapia) planeerimisel on peamiselt perearst esmaseks patsientide nõuandjaks. Osalemine kodulähedases taastusraviprogrammis võib parandada patsiendi ravisoostumust. Ambulatoorse vastuvõtu käigus omandatud võtetega iseseisvalt kodus jätkamine on ülimalt oluline.
Vastavalt Terviseameti ametlikule pika Covidi käsitlusjuhendile esmatasandil on ambulatoorne taastusravi näidustatud juhul, kui funktsionaalne võimekus ei ole taastunud haiguseelsele tasmele, või püsivad Covid-19 põdemise ajal või vahetult pärast seda tekkinud vaevused (nt õhupuudus, südamepekslemine, jõuetus). Vähese sümptomaatikaga patsienti võiks treeningkava koostamisel ning harjutuste omandamisel juhendada pika Covidi käsitlusega kursis olev füsioterapeut, kellele võib perearst suunata otse.
Kui esmatasandi füsioeraapiateenusega ei saavutata enesetunde paranemist, tuleb perearstil suunata patsient edasi taastusarsti vastuvõtule kas tavalise saatekirjaga või e-konsultatsiooni kaudu. Taastusarsti juhitud ambulatoorse taastusravi näidustusteks on olulise õhupuuduse (mMRC ≥ 2) ja kopsufunktsiooni langusega (FEV1 < 50%) patsiendid või koormuspuhune hüpokseemia ehk hapnikuvaegus arteriaalses veres (SpO2 langus alla 91%) või lihasnõrkus, perifeersete närvide kahjustus või väsimus või valusündroom.
Esimese 6-8 nädala jooksul pärast haiglast väljakirjutamist või ägeda perioodi sümptomite kadumist (palavik, tugev köha, ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni tunnused) tuleks julgustada Covid-19 põdenud patsiente tegema madala või keskmise intensiivsusega aeroobset treeningut. Keskmise intensiivsusega kehalise koormuse kriteeriumitele vastavad järgmised tegevused: käimine 4–7 km/h, kepikõnd, sörkimine, jalgrattasõit 16–19 km/h, rahulik ujumine, tantsimine, muruniitmine, aiatööd, tennis (paarismäng). Iga päev on soovitatav sooritada aeroobset treeningut üks kuni kaks korda, kuni 60 minutit korraga. Treeningu halva taluvuse korral eelistada lühemaid (kuni 30 min) ja sagedasemaid treeninguid.
Regulaarse aeroobse treeninguga on võimalik saavutada õhupuudustunde leevenemist ja kehalise koormuse taluvuse paranemist. Oluline on jätkata treeningutega ka sel juhul, kui esialgu see tekitab mõningat õhupuuduse süvenemist.
Kui eelneva seitsme päeva jooksul ei ole esinenud haiguse sümptomeid ning igapäevatoimetused ja lühiajaline jalutamine ei põhjusta kaebusi, on lubatud treeningutega järk-järgult alustada. Patsiendi treeningvõimekust võib piirata Covid-19 põdemisega seotud väsimus lihasmassi kadumisest. Jõuharjutusi soovitatakse lisada treeningprogrammi juba üsna Covid-19 taastumise algusjärgus, kuna nende sooritamist on võimalik teostada ka isolatsiooni tingimustes, kasutades selleks kas oma keharaskust või minimaalset hulka abivahendeid. Jõuharjutuste hulka kuuluvad järgmised tegevused: hantlite tõstmine, kummilindiga harjutused, jõumasinate kasutamine, kätekõverdused, plank jne. Alatoitumuse kahtlusega patsiendid (KMI alla 22 >65-aastaste ja alla 20 <65 aastaste puhul, söögiisu vähenemine, hiljutine tahtmatu kehakaalu langus ≥10% kolme kuu jooksul või ≥5% ühe kuu jooksul) peaksid saama toitumisalast nõustamist.
Tallinn ja Põhja-Eesti:
Lõuna-Eesti:
Sihtasutus Tartu Ülikooli kliinikum
Ida-Eesti:
SA Ida-Viru keskhaigla
Lõuna-Eesti:
SA Pärnu Haigla
Viljandimaa:
SA Viljandi Haigla
Iga meede, mis vähendab SARS-CoV-2 infektsiooni nakatumist või pehmendab selle kulgu, vähendab omakorda pika Covidi esinemissagedust ja raskusastet. Praeguseks kõige efektiivsemaks meetmeks pika Covidi ennetamisel peetakse vaktsineerimist. Selle kõrval ei tasu unustada ka SARS-CoV-2 infektsiooni haigestumise riskide vähendamist vastavalt Eesti Terviseameti ametlikele soovitustele nagu maski kandmine ja kätehügieen. On tõdetud, et SARS-CoV-2 vastu vaktsineeritutel on nakatumise korral oluliselt väiksem risk Covid-19-järgse seisundi tekkeks.
Aastal 2022 avalikustatud itaallaste uuring on üks paljudest vaktsineerimise kasu tõendavatest uurignutest pika Covidi ennetamisel. Seal analüüsiti 2560 tervishoiutöötaja haigestumist Covid-19 keskmise raskusega või kergesse vormi ja Covid-19-järgse seisundi kujunemist ajavahemikul märts 2020 kuni aprill 2022. Nimelt vaktsineeriti Itaalias Covid-19-pandeemia ajal kohustuslikult kõiki tervishoiutöötajaid kolme Pfizer-BioNTech vaktsiini doosiga. Uuringu käigus ilmnes, et vaadeldud ajavahemikus esines 29% Itaalia tervishoiutöötajatest Covid-19 keskmise või kerge raskusastmega vormi, neist 31%-l kujunes pikk Covid. Kontrollgrupis esines Covid-19-järgne seisund aga 41,8%-l. Oluline on silmas pidada ka asjaolu, et pika Covidi kujunemine sõltus saadud vaktsiinidooside arvust: kui esimese doosiga vaktsineeritutel esines see 30%-l nakatunutest, siis teise ja kolmanda doosiga vaktsineeritutel ligi poole harvem. Antud uuringus ilmnesid ka riskifaktorid Covid-19-järgse seisundi kujunemiseks nii vaktsineeritute kui vaktsineerimata isikute seas: kõrge iga, suur kehamassiindeks ja obstruktiivne kopsuhaigus.
Lähtudes Terviseameti uudiste rubriigis tänavu 28. augustil avalikustunud artiklile on käesolevalt haigestumus Covid-19sse taas kasvama hakanud ning tõenäoliselt hoogustab koolialgus viiruse levikut veelgi. Seetõttu soovitab Terviseamet koroonaviiruse vastu vaktsineerida, kuna vaktsiinid pakuvad jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. Terviseameti andmetel on täheldatud Covid-19sse haigestumise kasvutrendi Eestis alates 2024. aasta juuli algusest. Tulenedes eelmiste aastate andmete analüüsist on raskekujuliste Covid-19 seisundite tekke peamiseks riskifaktoriks just inimeste vanus. Isikud alates 60. eluaastast moodustuvad 91% hospitaliseeritud patsientidest, kes said haiglaravi Covid-19 kui põhihaiguse tõttu. Vanuses 85+ isikutel kasvab märgatavalt tõenäosus sattuda haiglasse, mis on 138 korda kõrgem kui lastel.
Vanuse kõrval on oluline riskitegur kaasuvate haiguste olemasolu, näiteks südameveresoonkonna haigused. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) ekspertide arvamuse kohaselt pakuvad vaktsiinid jätkuvalt head kaitset rakselt kulgeva haiguse vastu. Covid-19 kui põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest olid 60aastased ja vanemad patsiendid vaktsineeritud vaid 3,5% juhtudest.
Terviseamet prognoosib nii Covid-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste suuremat kasvu alates septembrist, mis on tavapäraselt seotud koolitöö algusega. Kuivõrd esineb palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi Covid-19 vorme, levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult ning lainetena.
Vastavalt 30. augustil avalikustatud Terviseameti käitumisjuhistele soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon 2024. aasta sügisel Covid-19 vaktsineerimist riskirühmadele, kuhu kuuluvad 60+ vanused, lapseootel naised ja riskihaigustega lapsed ning täiskasvanud. Samuti kuulub riskirühma tervishoiuteenust, väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust pakkuva asutuse personal. Seda juhul, kui neil on viimasest vaktsineerimisest või Covid-19 läbipõdemisest möödunud enam kui kuus kuud.
Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine on tasuta, riskirühma välistele inimestele Covid-19 vaktsineerimine ette nähtud ei ole.
:format(webp)/nginx/o/2024/09/26/16380755t1hde3d.jpg)