/nginx/o/2024/09/27/16382340t1h9ef1.jpg)
Põletushaavad võivad tekkida mitmel erineval moel – olgu selleks kuumad esemed, lahtine tuli, kuum aur ja vesi, kemikaalid, elekter või hõõrdumised. Põletuste esmaabi osutamine õigel hetkel aitab leevendada valu ja vältida edasisi kahjustusi. Apteeker selgitab, kuidas tagada esmaabi kodus ning millal on vaja kiiret arstiabi.
Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisori Marget Raukase sõnul on väiksemate põletuste korral võimalik anda esmaabi kodustes tingimustes, kuid ulatuslike põletuste puhul tuleks kohe kutsuda kiirabi. «Esmatähtis on kannatanu kaitsmine edasiste vigastuste eest ja eemaldada ohuallikas. Oluline on veenduda, et inimene hingaks ning pöörata tähelepanu šoki sümptomitele, nagu jahe või niiske nahk, nõrk pulss ja pindmine hingamine. Põletusega ala võib katta õrnalt puhta õhukese riidega ning tõsta jäsemed südame kõrgusele,» juhendab Raukas.
Kui tegemist on väiksemate põletustega, on esmaseks abinõuks põletuskoha jahutamine voolava jaheda veega või jaheda niiske lapiga. «Enne põletuspiirkonna paisumist tuleks eemaldada sõrmused ja muud pigistada võivad esemed. Jahutamise järel võib kahjustatud kohale kanda põletusgeeli või aaloe geeli,» selgitab proviisor.
Üks levinumaid müüte on, et jahutamiseks tuleb kasutada külma vett. Jahutamiseks ei sobi jääkülm vesi ning liiga pika jahutamise korral on oht hüpotermia ehk alajahtumise tekkeks. Raukas hoiatab: «Liiga külm vesi ahendab veresooni ning sügavamates kudedes ei saa normaalne vereringe neid jahutada ja põletus süveneb.» Samuti ei ole soovitatav ise tekkinud ville avada, sest villid kaitsevad põletuskohta nakkuste eest ja need paranevad enamasti ise.
Ühtlasi ei tohi põletushaavale määrida mittemeditsiinilisi aineid, nagu õli või hapukoor, mis külmkapist võetuna võib esialgu leevendust pakkuda, aga rasva sisaldavad ained süvendavad põletust ning soodustavad bakterite levikut. «Äsjatekkinud põletuse korral ei kasutada enam ka pantenooliga tooteid, sest need sisaldavad samuti õlisid ja rasvu ning tekitavad nahale kiletaolise kihi, mis takistab jahtumisprotsessi. Samuti ei sobi põletushaavade desinfitseerimiseks ka vesinikülihapendi lahus, briljantroheline ega alkoholipõhised vahendid,» loetleb proviisor, mida põletushaavade korral vältida.
Enamikku esimese astme põletusi saab ravida kodus. Turse ja valu leevendamiseks soovitab Raukas põletada saanud kohta jahutada 10-20 minuti jooksul voolava jaheda veega (18-20 kraadi), et põletuse ulatust piirata ning puhastada mustusest. «Kui põletusvillid on purunenud, võib põletuskoha puhastamiseks kasutada leiget seebivett, et ennetada haigustekitajate sattumist haava sisse.» Vee puudusel saab samamoodi jahutada apteegis saadaval olevate põletusgeelidega. «Põletusgeele on nii geeli kujul kui ka steriilsete sidemetena, mis sobivad I kuni III astme põletuste korral. Neil on jahutav, valu leevendav ja desinfitseeriv toime ning nad ei ärrita limaskesti ega kleepu haavadele,» märgib Raukas.
«Põletusgeeli tuleks määrida kahjustunud nahale paksu kihina, mis aitab kuumusel kiiremini nahast eralduda. Kui valu püsib, võib vajadusel geeli uuesti peale kanda, kuni valu leeveneb ja temperatuur normaliseerub. Seejärel võib põletuskoha katta sidemega, kasutades sideme all sedasama põletusgeeli, et hoida nahk jahedana ja vältida sideme kinnijäämist,» juhendab apteeker. Sidet tuleks vahetada 1–2 korda päevas, sest liigne õhutamine võib paranemisprotsessi aeglustada. Valu vaigistamiseks võib võtta vajadusel paratsetamooli.
Väiksem põletus paraneb tavaliselt 2–3 päevaga, kuid ulatuslikumad ja tõsisemad II astme põletused võivad võtta paranemiseks aega 1–3 nädalat.
«Mida kiiremini haavad paranevad, seda väiksem on hilisem armi tekke risk. Kui laste haavad paranevad kiiresti, siis armidega on vastupidi, sest noore inimese organism toodab rohkem kollageeni ja fibroblaste, millega on seotud suurem tõenäosus armistumiseks,» selgitab Raukas. Tüsistustena võib olla oht infektsiooni tekkeks ning hiljem, armkoe tekkimisel, võib see piirata liigeste ja lihaste liikuvust.
Kui põletus hakkab paranema, võib kasutada pantenooliga salve, mis aitavad haava pehmena hoida ja niisutada. «Juhul kui tekib põletik või haav muutub mädaseks, võib ravimiseks kasutada joodi-või hõbedasalve, mida kantakse haavale koos steriilse haavavõrguga, et vältida plaastri või sideme kleepumist haavale,» annab proviisor nõu.
Peale haava paranemist on soovitatav kasutada armigeele või silikoonplaastrit, mis aitavad armide teket ennetada. «Armigeeli tuleks kanda haavale mitu korda päevas, samas kui silikoonplaastrit võib hoida haaval kuni nädala või seni kuni püsib. Plaaster on erilise tehnoloogiaga, mis aitab armkoe teket vältida ning saab kergelt haavalt eemaldada, et ei kahjustaks uut õrna nahka. Need on veekindlad ja diskreetsed, kui on vaja haava varjata,» kirjeldab Raukas. Armide lõplik paranemine võib kesta paar kuud kuni pool aastat ning oluline on kaitsta neid piirkondi päikesekiirguse eest, eriti soojale maale reisides.
Marget Raukas rõhutab, et erakorralist abi vajavad näiteks põletused, mis asuvad näopiirkonnas, suguelunditel või kätel, kuna need piirkonnad on eriti tundlikud. «Samuti tuleb abi otsida, kui põletus on sügav ja hõlmab mitmeid nahakihte, põletuse ulatus on umbes 8 cm või hõlmab suuremat piirkonda kui kannatanu käelaba,» lisab ta.
«Eriti haavatavad on imikud ja eakad, kelle puhul võib ka väiksem põletus vajada arstlikku tähelepanu,» hoiatab proviisor.
Raukase sõnul sõltub põletushaava ravi selle tüübist, kahjustuse asukohast ja ulatusest ning selle sügavusest. «Kindlasti on soovitav konsulteerida arstiga, kui ei ole kindel põletuse ulatusest ega tõsidusest, kuna seda võib olla sageli keeruline ise hinnata,» toonitab apteeker.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)