Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kes on need lapsevanemad, kes keelduvad laste vaktsineerimisest? Miks nad seda teevad?

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Lääne-Tallinna keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse juhtaja dr Kersti Kink räägib terviseameti kommunikatsioonijuhile Imre Kaasile vaktsineerimise olulisusest. Pikemat intervjuud saab lugeda portaalist Med24

Kes on need lapsevanemad, kes keelduvad laste vaktsineerimisest? Miks nad seda teevad?

Lapsevanemad, kes keelduvad vaktsineerimisest, võib jagada kolme gruppi.

Esimene grupp on lapsevanemad, kes eitavad vaktsineerimise vajalikkust, sest nad ei usu haiguste olemasolusse või nende tõsidusse. Kuigi see rühm on õnneks väike, on nende veenmine üks keerukamaid ülesandeid meditsiinitöötajate jaoks. Nende seisukohtade muutmine on raske, kuna eituses olevad inimesed kipuvad tõrjuma igasugust teaduslikku informatsiooni.

Teise grupi moodustavad inimesed, kelle vaktsiinivastane hoiak on tekkinud isiklike või lähedaste kogemuste põhjal. Neil on sageli olnud negatiivseid kogemusi, näiteks kui keegi perekonnas haigestus ja nad seostavad seda vaktsiiniga. Mõnikord võivad vaktsiinid tõepoolest mõne terviseprobleemi esile kutsuda, kuid sagedamini on põhjused muud, ja nende omavaheline seos ei pruugi olla teaduslikult tõestatud. Selle grupiga on oluline vestelda, nende hirme kuulata ja aidata selgitada, kas kahtlused on põhjendatud või põhinevad ekslikel tõlgendustel.

Kolmas grupp koosneb vanematest, kellel on lihtsalt puudulik informatsioon. Sageli tundub, et vaktsineerimisest räägitakse palju, kuid reaalsuses jääb paljudele olulistest faktidest puudu. Meie ülesanne on anda selge ja arusaadav ülevaade sellest, mida vaktsiinid endast kujutavad, millest need koosnevad ning millist kaitset nad pakuvad. Samuti tuleb selgitada, et vaktsineerimine ei pruugi alati takistada nakatumist, kuid kaitseb tõsiste haigusvormide eest ja aitab hoida ühiskonna tervist laiemalt.

Selleks, et vaktsineerimise kasulikkust selgitada ja hirme hajutada, peame leidma aega vastastikuseks dialoogiks. See aitab vähendada valeinformatsioonist tulenevat hirmu ja toetada ühiskonna tervist läbi laialdase vaktsineerimise.

Vaktsiinivastasusega võitlemisel on oluline tegeleda probleemiga nii haridustasandil kui ka teadlikkuse tõstmise kaudu. Arstidel, teadlastel ja meedial on suur roll selgitada faktide põhjal vaktsiinide toimemehhanisme, ohutust ja kasulikkust. Vajame rohkem arutelusid, mis on suunatud empaatiale ja mõistmisele, mitte vastandumisele. Inimeste hirmud on reaalsed ja tihti tugevalt juurdunud, mistõttu neid tuleb käsitleda kannatlikult ja vastastikku lugupidavalt.

Tagasi üles