/nginx/o/2024/09/30/16389442t1hc190.jpg)
Äsja on lõppenud pikk ja ilus suvi. Ehkki see on olnud suurepärane aeg päikesevannides kümblemiseks, teavad kõik, et päike võib jätta nahale olulise jälje. Monmediq kliiniku dermatoloog dr Elo Kuum annab ülevaate päikese ja nahaprobleemide seostest, ennetamisest ning naha tervikliku seisundi taastamise võimalustest.
«Liigne UV-kiirgus võib põhjustada mitmeid nahaprobleeme, tekitades fotokahjustust ja naha enneaegset vananemist ning suurendada nahavähi ja melanoomi riski. Hüperpigmentatsioon, dehüdratatsioon, tuhm nahatoon, punetus, sügelus, ketendus, täidluse kadu ning peened jooned ja kortsud on vaid lühike loetelu tagajärgedest, mida päike meie nahaga teeb,» kirjeldab dermatoloog dr Kuum päikese nautimise pahupoolt.
«Enda vastuvõttudel kuulen klientidelt, et naha eest hoolitsedes piirdutakse sageli vaid näo piirkonnaga. Tegelikult ei tohiks nahahoolduse igapäevarutiin lõppeda lõuajoonega – kael, dekoltee ja käed on praktiliselt sama nähtavad, vajades samuti põhjalikku hooldust, niisutust ja UV- kaitset. Unustades nende piirkondade eest hoolitsemise, vananeb nahk eri piirkondades erineva kiirusega,» tõdeb dr Kuum. «Lisaks on kaelal olev nahk õhem ja selles on vähem kollageeni kui näonahas. Ka päikesekaitsekreemi kantakse tihti vaid näole ning liikudes kaelast allapoole, on dekoltee just see, mis kokkupuutel ultraviolettkiirtega saab sageli suurima koormuse. See muudab rinnaku päikesekahjustusele kõige vastuvõtlikumaks, päädides mõnel juhul päikesepõletusega. Unustada ei tohi ka käsi. Liites vananemisest tingitud elastsuse ja nahaaluse rasvkoe kao ning liigsetest UV-kiirtest põhjustatud pigmendilaigud, saamegi tulemuseks selle, et käed on võrreldes hoolitsetud näonahaga tasakaalust väljas. Seega just kael, dekoltee ja käed võivad olla need, mis reedavad või hoopis lisavad eluaastaid,» tõdeb dr Elo Kuum.
Meie nahk vajab aastaaegade vahetudes ka muutuseid nahahoolduses. Kuidas siis hoolitseda oma naha eest nii, et taastuks ja säiluks selle terviklik olek ning nooruslik sära?
Loomulikult on esimene ja peamine samm igapäevane kodune hooldus. Kui lemmikuid veel ei ole, siis julgelt võib küsida soovitusi kosmeetikult või apteegist. «Alati võib pöörduda ka dermatoloogi poole, kellega koos pannakse paika põhjalikum raviplaan. Olenevalt naha seisundist ning kliendi soovidest ja ootustest on võimalik teha väga erinevaid protseduure, alustades pindmisest keemilisest koorimisest ja mikronõelumisest ning lõpetades juba invasiivsemate protseduuridega nagu näiteks biorevitalisatsioon, plasmateraapia, keskmine või sügav keemiline koorimine,» loetleb dr Kuum. «Tihti tullakse minu juurde sooviga teha botuliintoksiini, täitesüste või paigaldada niite, mis siluvad kortse, parandavad näokontuure ja tõstavad kudesid, kuid ei aita märkimisväärselt parandada naha kvaliteeti või UV-kiirgusest tekkinud nahakahjustusi. Nahk on teatavasti keha suurim organ, mille pinnal on hästi märgatavad pigmendilaigukesed, ebatasasused, kuivus, vistrikud, punetus, veresoonte laiendid või tuhm ja säratu nahatoon. Ideaalis tuleks kombineerida mitmeid protseduure, mis erinevaid näo- ja nahaprobleeme mõjustavad, kuid esmase tähtsusega on terve, särav, ühtlase tooniga ja lööbevaba nahk.
Peale suve on nahk peaaegu alati vähemal või rohkemal määral fotokahjustunud ning vajab sügavamat niisutamist, pigmendi ja tekstuuri ühtlustamist ning kollageeni tootmise stimulatsiooni,» jätkab dr Kuum.
«Alustades algusest, on keemiline koorimine üks vanimaid esteetilise meditsiini protseduure. Selle käigus eemaldatakse nahakiht vastavalt soovitud sügavusele koos esinevate nahaprobleemidega. Ei tasu ehmatada, et keemiline koorimine põhjustab nahas kontrollitud põletuse – see on taotluslik. Või teisel, mikronõelumise protseduuril, tehakse naha sisse peenikeste nõeltega kontrollitud sügavusel mikrokanalid, mille kaudu saab nahka juhtida ka erinevaid aktiivaineid. Paranemise protsess paneb rakud uuenema ja niiöelda sünnib uus kiht nahka. Kolmas võimalus, biorevitalisatsioon, on teisisõnu aga naha taaselustamine, mille käigus viiakse peenikese nõela abil naha sisse kehaomast ainet – hüaluroonhapet – mille tase samuti vananedes järk-järgult langema hakkab. Veel on võimalus regeneratiivmeditsiinis tuntud plasmaravi (tuntud ka PRP nimega), mille korral süstitakse inimese enda verest eraldatud plasmat koos selles sisalduvate kasvufaktorite, vitamiinide ja muude nahale vajalike ainetega,» on professionaalide juures valikuvõimalused laialdased. «Kõiki neid protseduure saab teha lisaks näole näiteks ka kaelal, dekolteel ja kätel,» lisab dr Kuum.
Lõpetuseks toonitab dermatoloog aga koduse nahahoolduse olulisust. «Kui kodune hooldusrutiin on puudulik, siis kliinikus saavutatud tulemus ei säilu. Kuna valik on laialdane, tuleks vastavalt nahatüübile leida koos professionaaliga sobivaimad koostisosad,» soovitab dr Kuum. Suvejärgne, kergelt kirju ja tuhmi tooniga nahk vajab üldjuhul paar korda nädalas kerget pindmist koorimist, et vanu surnud naharakke kiiremini eemaldada ja stimuleerida uute paljunemist, samuti pigmendivastast ja C-vitamiiniga toodet, et nahatooni ühtlustada ja säravamaks muuta. Oluline aktiivaine on ka tretinoiin ja selle derivaadid (retinool jt), mis stimuleerivad rakkude paljunemist ja kollageeni sünteesi. Sügavamat niisutust pakuvad hüaluroonhappega tooted, olulised on ka mitmed vitamiinid ja antioksüdandid, mida üldjuhul samuti paiksetele toodetele sageli lisatakse,» soovitab dr Kuum.
«Kreemide jt toodete puhul on oluline, et need kasutaja nahale sobiksid, ei tekitaks ärritust. Samas näiteks retinooliga kreemid võivad alguses üks kuni kaks nädalat nahka vähem või rohkem kuivatada, kuid see tavaliselt möödub mõne nädalaga.
Väga oluline on valida õige, nahale sobilik tootevorm. Sageli kahjuks probleemse või rasusema nahaga inimesed kasutavad toitvamaid või kuiva naha kreeme, kuna need tunduvad mõnusalt pehmendavad. Teatavasti ka rasune nahk võib mõnikord pinnalt kuivada ja kestendada. Paraku rasu osakaalu suurendamine nahapinnal soodustab pooride ummistumist, erinevate bakterite ja lestaliste paljunemist ning tulemuseks on akne või perioraalne dermatiit või muu nahalööve. Seega probleemse nahaga inimesed peavad alati valima õlivabad tooted ning sama kehtib ka päiksekaitsekreemide kohta,» täiendab dr Kuum.
Kuigi päikesevalgust jääb sügisel järjest vähemaks, ei tähenda see, et SPF-tooted võib unustada. «UV-kiired läbivad ka pilvekihti ning peegelduvad tagasi lume ja vee pealt. Samuti läbivad UVA-kiired auto- või aknaklaase, mistõttu kontoris akna juures või autos istudes tuleks samuti päiksekaitsekreemi nahale kanda, sealhulgas kaelale ja kätele. Õues viibides kantakse päikesekaitsekreeme päikesele avatud nahale üldjuhul kahe kuni kolme tunni tagant ja suhteliselt paksu kihina ning täiendavalt ka peale tugevat higistamist või ujumist. SPF tooted peaksid olema vähemalt faktoriga 30 ning pakkuma kaitset ka UVA-kiirte eest. Keskpäevastel tipptundidel tuleks otsida varju ning kaitsta keha ka riietega. Eriliselt tuleb kaitsta nägu ning alati päikese käes viibides kanda kübarat või nokamütsi. Kindlasti tuleb vältida päikesepõletusi, mis on väga koormavad ja kahjustavad nii nahale kui pigmendirakkudele,» jätkab dr Kuum.
«Naha vananemist on võimalik aeglustada ning eelkõige UV-kahjustusest tekkinud muutusi ka tagasi pöörata, kuid teatavasti on nahal niinimetatud pikk «UV-mälu» ning mida rohkem kahjustusi, seda keerulisem see on. Seetõttu veatu portselannaha säilitamiseks on parem ennetus kui tagajärgede ravi,» nendib dermatoloog dr Kuum.