/nginx/o/2024/10/01/16390115t1he4ae.jpg)
Uus kooliaasta on täie hooga käima läinud ja sedapuhku on õige aeg heita pilk lapse vaktsineerimiskalendrisse ja meelde tuletada, milliste haiguste vastu saab last koolis vaktsineerida. Tallinna Õismäe Vene Lütseumi kooliõde Olga Sizõi selgitab, milliste haiguste vastu kaitsepoogivad kooliõed.
Esimesse klassi minnes peaks lapsel tehtud olema vaktsiin, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vastu. Ühtlasi võiks laps koolitee alguseks kaitstud olla ka tuberkuloosi, B-hepatiidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja hemofiilusnakkuse eest. «Kui laps on aga mingil põhjusel jäänud enne esimest klassi perearsti juures vaktsineerimata, siis võib kaitsesüsti teha vanema nõusolekul ka kooliõde,» sõnas Sizõi.
/nginx/o/2024/10/01/16390121t1h21c3.jpg)
Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse terviseportaali on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. «Kooliõena tutvume kindlasti alguses sellega, et näha, kas lapsel on kõik vajalikud vaktsineerimised tehtud,» selgitas Sizõi. «Ühtlasi veendume selles, et lapsel ei esineks mõnda vastunäidustust, mis vaktsineerimise välistaks,» lisas ta.
Vaktsineerimisele on väga vähe vastunäidustusi. Väike nohu ega allergia näiteks tolmulestadele, õietolmule, toidule, putukamürgile või loomadele ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Püsiv vastunäidustus on näiteks varasem tugev allergiline reaktsioon ja sellisel juhul last selle vaktsiiniga ei vaktsineerita. Vaktsineerimisele eelneb alati vanema kirjaliku nõusoleku küsimine.
Koolide tervishoiutöötajad uuendavad riikliku immuniseerimiskava järgi 13 aasta vanustel õppuritel õppeaasta jooksul kaitset leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. «Üldjuhul saavad 13-aastased lapsed õppeaasta vältel ühe liitvaktsiini süsti, mis kaitseb neid nii leetrite, mumpsi kui ka punetiste eest,» lisas Sizõi. Ühtlasi vaktsineeritakse ka 12–14-aastaseid tütarlapsi ja noormehi HPV viiruse vastu, mis aitab ennetada mitmeid pea-, kaela- ja genitaalpiirkonna vähijuhte ja vähieelseid seisundeid. Õigeaegne vaktsineerimine hoiab ära kuni 90 protsenti HPV põhjustatud vähkidest ja annab haiguse vastu pikaajalise kaitse.
Veidi vanemas eas õppuritele, 15–16-aastastele noorukitele antakse võimalus uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. Difteeria ja teetanuse vastast kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel, mistõttu tuleb vaktsineerimist kindlasti jätkata pärast kooli oma perearsti juures. See on ainus vaktsiin, mis on tasuta ka täiskasvanutele. «Oluline on aga tähele panna, et kooli ajal tehtaval vaktsiinil on lisakomponent, mis annab kaitse ka läkaköha vastu. Läkaköhavastase kaitse uuendamine noorukieas on tähtis, kuna näiteks 2017. aastal nakatus Eestis läkaköhasse 56 inimest, kellest 42 ehk 75 protsenti olid noored täiskasvanud vanuses 20 aastat või enam,» rõhutas kooliõde Sizõi.
«Õigel ajal tegemata jäänud leetrite, mumpsi, punetiste ja difteeria, teetanuse ning läkaköha vastast vaktsiini on võimalik tasuta teha kuni kooli lõpuni. Ka HPV-vastane vaktsineerimine on noortele kuni 19-aastaseks saamiseni tasuta,» kinnitas Sizõi. «Juhul kui laps HPV-vastast vaktsiini kooliajal ei saanud, siis võib ta vaktsiinisüsti saamiseks pöörduda perearsti poole, kus on HPV-vastane vaktsineerimine samuti 19-aastaseks saamiseni tasuta,» lisas ta.
Vaktsiinide kasutamisel võivad tekkida kiiresti mööduvaid kõrvaltoimed. Vaktsineerimise õhtul või järgmisel päeval võivad tekkida süstekoha valulikkus, turse, punetus, peavalu, väsimus. Neid sümptomeid saab leevendada paratsetamooli või ibuprofeeniga ja asetades süstekohale külma kompressi. «Need kõrvaltoimed ei ole aga kindlasti põhjust muretsemiseks. Väikese puhkusega mööduvad need sümptomid ise,» kinnitas Sizõi.
Oma lapse vaktsineerimiskalendrit näeb siit.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)