TAI statistika näitab, milliste probleemidega pöörduti 2023. aastal enim haiglatesse

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eelmisel aastal lõpetas haiglaravi ligi 196 500 patsienti, neist üheksa protsenti said õendusabi. Lapsed moodustasid ravitutest üksteist protsenti, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud statistika. 2023. aastal oli Eestis 50 haiglat, neist 32 olid aktiivravi- ja 18 õendushaiglad. 2022. a oli haiglaid kokku 48 ja õendushaiglaid 18.

Eelmisel aastal oli kokku 6508 ravivoodit, neist 261 laste erialade voodit (millel raviti 66,3 protsenti 0-14 aastastest) ja 1798 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2022. aastaga vastavalt ‑2.3 protsenti, ‑2.2 protsenti ja 4,4 protsenti. Jätkub ravivoodite koguarvu aeglane vähenemise trend. Kuna elanike arv viimasel ajal kasvab, siis ravivoodite arv 100 000 elaniku kohta võrreldes 2022. aastaga vähenes veelgi rohkem: ‑2,9 protsenti.

2023. aastal hospitaliseeriti kokku 196 493 patsienti, neist 16 001 olid 0-14 aastased lapsed ja 17 448 õendusabi patsiendid. Ehkki patsientide koguarv kasvas võrreldes 2022. aastaga üks protsent, vähenes nii hospitaliseeritud laste (‑3,8%) kui ka õendusabisse hospitaliseeritute arv (‑1,6%).

Keskmine ravi kestus oli 2023. aastal 8,6 päeva ja õendusabis 27,7 päeva, need arvud on veidi suurenenud võrreldes 2022. aasta väärtustega (8,4 ja 27,4 päeva).

Vanemate patsientide osakaal haiglaravis kasvab

2023. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad kõigist haiglaravi patsientidest 45 protsenti. Aktiivravi patsientidest olid 65-aastased ja vanemad 41 protsenti, 15–64-aastased 47 protsenti ja alla 15-aastased 12 protsenti. Õendusabi saajatest olid 90 protsenti 65-aastased ja vanemad, sealhulgas üle kolmandiku 85-aastased ja vanemad.

Üle poolte haiglaravi patsientidest olid naised. Naisi oli enam fertiilse ea (15-44) ja 75- aastaste ja vanemate patsientide arvelt.

2023. aasta sagedasemad haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused ja kasvajad. Vereringeelundite haigused on viimase kümne aasta jooksul haiglaravis vähenenud, aga endiselt sagedaimad ja eelmisel aastal veidi kasvasid. 2023. aastal moodustasid vereringeelundite haigused aktiivravi põhjustest 15 protsenti, sealhulgas 65-aastastel ja vanematel patsientidel 27 protsenti. Õendusabi patsientidest oli vereringeelundite haiguste tõttu ravil kolmandik. Kasvajad moodustasid ravipõhjustest 13 protsenti, sealhulgas õendusabis 17 protsenti.

Haigla ja päevaravi patsientide arv 2013-2023. Foto: Tervise arengu instituut

0–14-aastastel lastel olid 2023. aastal sagedamaks haiglaravi põhjuseks hingamiselundite haigused, moodustades viiendiku kõigist ravipõhjustest. Hingamiselundite haigustega vajavad lapsed sagedamini haiglaravi ägedate infektsioonide või kroonilise kurgu/ ninaneelumandli põletikust põhjustatud operatsiooni vajaduse tõttu.

«Laste haiglaravi vähenes COVID-19 algperioodil (2020) märgatavalt, seda suures osas just hingamiselundite haiguste vähenemise tõttu. COVID-19 ei põetud ega vajatud haiglaravi, samuti vähenesid teised ägedad haiglaravi põhjustavad respiratoorsed infektsioonid. Plaanilist operatiivset ravi lükati samas edasi. Alates 2022 on kasvanud nii ägedate kui plaaniliste hingamiselundite haigustega laste arv, aga jätkub kurgu/ninaneelu mandlite haigustega patsientide liikumine päevaravisse,» selgitas TAI tervisestatistika vanemanalüütik Merike Rätsep.

Päevaravi patsientide arv kasvas nii lastel kui täiskasvanutel

Päevaravi osutanud asutusi oli 65 ehk kolme võrra vähem kui 2022. aastal. Neist 28 olid haiglad ja 37 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajad.

Päevaravivoodeid oli kokku 672 ja nende arv kasvas võrreldes 2022. aastaga 10 protsenti (100 000 elaniku kohta 9,4%). Haiglates oli 507 ja ambulatoorsetes asutustes 165 päevaravivoodit. Haiglad võivad päevaravi osutada ka statsionaarsetel ehk haiglaravivooditel.

Päevaravi lõpetanuid oli kokku 103 018, neist 9281 olid 0-14 aastased lapsed. Muutused võrreldes 2022. aastaga on vastavalt 9,3 protsenti ja 22,3 protsenti (2022 vs 2021 olid need muutused veel suuremad: 11,5% ja 39%).

«Kahe viimase aastaga (2022―2023) on märkimisväärselt kasvanud ja koroonaeelse aja väärtuse ületanud päevaravi lõpetanud laste arv – 9281 - mis eriti vähenes aastatel 2020 ja 2021,» selgitas trendi TAI vanemanalüütik Katrin Tomson.

Ravipõhjustest moodustasid 2023. aastal suurima osatähtsuse jätkuvalt silmahaigused (24%) ja kasvajad (14%). Enim päevaravi päevi - 24 protsenti - kulus kuse-suguelundite haiguste, ehk kroonilise neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. Lastele osutati päevaravi sagedamini hingamiselundite haiguste tõttu. COVID-19 perioodi alguses (2020) vähenes tunduvalt päevaravi saanud laste arv suures osas hingamiselundite patsientide vähenemise tõttu, 2022. aastast alates on kasv toimunud samuti hingamiselundite tõttu, moodustades 2023. aastal 44 protsenti kõigist päevaravi saanud lastest.

Andmed on kättesaadavad Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja patsiendi elukoha järgi Tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate ravipõhjuste andmed.