/nginx/o/2024/10/02/16392139t1he43c.jpg)
Sügise saabumine võib tuua lisapingeid ja mõjutada vaimset heaolu. Südameapteegi farmatseudi Ethel Jamnese hinnangul kimbutab üha enam lapsi ja noori koolistress, millest ei pruugi pääseda ka lapsevanemad. Apteeker annab nõu, mida teha stressi ja vaimse tervise murede puhul.
Tervise Arengu Instituudi aastaraamatu andmetel oli ärevushäiretega, sealhulgas kohanemisraskustega ja depressiooni sümptomitega ärevushäiretega 2023. aastal kimpus veidi üle 900 lapse. Samuti paistavad Eesti noored silma keskmisest sagedasemate tervisekaebustega ja vähesema vaimse heaoluga.
«Koolistress on seisund, kus õpilased kogevad pingeid ja muret kooliga seotud kohustuste tõttu. Seda võivad põhjustada nii suur õppemaht, ootused tulemustele, ajapuudus või ka näiteks aja jagamine koolikohustuste ja hobide vahel. Lisaks võivad stressi tekitada sotsiaalsed pinged koolis, näiteks suhted kaasõpilastega või kiusamine,» lausus apteeker.
Tema sõnul on kõige olulisem välja selgitada muremõtete ja stressi juurpõhjus. Samuti on tähtis suurendada positiivset mõju, näiteks tegeledes erinevate meeldivate tegevustega. «Vastasel juhul võivad muremõtted viia ärevuse või depressioonini,» rõhutas Jamnes ning tõi välja neli võimalust, kuidas vaimset tervist pingelistel perioodidel toetada.
Lastel ja noortel on üldine soovitus olla igapäevaselt aktiivne. Kuna neil on tänapäeval küllaltki istuv elustiil, siis tuleks seejuures piirata ka ekraanide kasutamise aega. Eesmärgiks võiks võtta päevas vähemalt 30 minutit liikumist. Seetõttu võiks päeva alustada näiteks kooli või lasteaeda jalutamisega. Kui kogu teekonda jalgsi läbida ei saa, võiks kaaluda vähemalt osa teekonnast jala kõndimist. Parema stressi maandamise efekti annab ka see, kui lisaks tegeletakse teiste aktiivsete tegevustega, nagu jalgrattaga sõitmise või trennides ja tantsuringides osalemisega.
Uni on kõige vägevam vahend väsimuse vastu ja kui unetunde napib, jääb väsimus saatma ka ärkvelolekut. Väsinud laps kipub asju unustama, võib olla tusane ja väsinud organismile hakkavad ka haigused kergemini külge. Samuti on ebapiisava unega keeruline tulla toime kooliga seonduvate pingetega ning see võib viia suurenenud stressi ja meeleoluhäireteni.
Kvaliteetsema une jaoks ei tohiks enne magama jäämist olla ekraanide ees. Soovituslik on 1-2 tunni jooksul enne magamaminekut teler ja nutiseadmed sulgeda ning tegeleda pigem rahustavate toimingutega. Et melatoniini tase organismis saaks tõusta, peab tuba olema võimalikult pime. Und peaks püüdma hoida regulaarsena ehk uinumise ja ärkamise ajad ei tohiks väga palju kõikuda.
Aju vajab toimimiseks õigeid toitaineid ja vitamiine, seega mõjutab toitumine vaimset heaolu märkimisväärselt. Näiteks vitamiinide saadav kogus toidust sõltub ka toidu valmistamisviisist. Tähelepanu võiks pöörata ka sellele, et töödeldud toidud sisaldavad vitamiine üldjuhul vähem. Laste puhul võib vajalike vitamiinide puudus tekkida näiteks siis, kui süüakse tasakaalustamata ühekülgset toitu.
Laste vitamiinipuuduse põhjuseks võib olla ka väga rasva- või suhkrurikaste toitude söömine, näiteks võivad vitamiinide vajakajäämisele viidata lapse pidev väsimus, mängutuju puudumine, suurem vastuvõtlikkus haigustele, kehv söögiisu, lihaste nõrkus või kahvatu nahk. Seega toetab tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine ajutegevust, parandab tuju ning aitab vähendada ärevuse ja depressiooni riski.
Vitamiinidest ja mineraalainetest võiks toidulaud sisaldada näiteks B-grupi vitamiine: B6, B12 ja folaat aitavad reguleerida meeleolu ja energiat. Ülivajalikud oomega-3 rasvhapped, mida leidub näiteks kalas ja pähklites, toetavad aju funktsioone ja võivad samuti aidata vaimse tervise murede korral. Kui oomega-3 rasvhapete omastamine toidust ei ole piisav, siis võiks nimetatud rasvhapet toidulisandina juurde tarvitada.
Kui stress on kestnud pikemalt, võib kaaluda ka toidulisandite kasutamist. Näiteks mängib stressi ja une puhul olulist rolli magneesium, mis aitab lõõgastuda, reguleerides närvisüsteemi ja vähendades ärevust. Samuti on oluline D-vitamiini juurde tarvitamine sügis-talvisel perioodil, sest see mängib tähtsat rolli kogu organismi ja ka sealjuures vaimse tervise heaolus.
Oluliseks elemendiks laste arengus ja vaimses tervises on ka raud. Rauapuuduse all kannatavatel lastel võib aeglustuda nii vaimne kui füüsiline areng ning samuti võib see vähendada ka tähelepanu ja keskendumise võimet. Siiski tuleks enne rauapreparaadi kasutamist teha vereanalüüsid ja nõu pidada arstiga.
«Enne toidulisandite kasutamist tuleks kindlasti konsulteerida tervishoiutöötajaga, et tagada nende sobivus ja ohutus. Näiteks lastele või noortele mõeldud vitamiinid ja mineraalaineid on välja mõeldud ainete õigeid annuseid arvestades. Seega leidub palju preparaate ka juba erinevate elementide kooslusena. Õige preparaadi valimisel tuleb silmas pidada lapse või noore vanust, kas ta oskab tabletti närida või neelata või sobivad hoopis vedelal kujul vitamiinid,» ütles Südameapteegi apteeker.
Ta pani kõigile lapsevanemetele südamele, et kindlasti tuleb konsulteerida arstiga, kui lühiajalisest stressist on saanud püsiv ärevustunne või unetus, sest sellisel juhul võivad olla vajalikud täiendavad uuringud või analüüsid.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)