Rwanda on hädas surmava Marburgi viirushaiguse puhanguga

Marburgi viirus. Foto: Shutterstock

Esimest korda Rwanda ajaloos tegeleb tervishoiuministeerium Marburgi viirushaiguse puhanguga, mis on haruldane, kuid surmav hemorraagiline haigus, mis sarnaneb Ebolaga – kuid erinevalt Ebolast pole Marburgi jaoks ravi ega vaktsiine ning selle suremus on 88 protsenti, kirjutab CNN Health.

Tervishoiuministeeriumi andmetel on praeguseks haigestunud 26 inimest, 18 on ravil ja kaheksa inimest on puhangus surnud.

Lisaks meditsiinitarvete saatmisele teatas Maailma Terviseorganisatsioon nädalavahetusel, et lähetab Rwandasse seitsmest ülemaailmsest hemorraagilise haiguse eksperdist koosneva meeskonna, kes saab anda juhiseid rahvatervise ekspertidele kohapeal. USA haiguste tõrje ja ennetamise keskused (CDC) teatasid esmaspäeval, et saadavad Rwandasse ka eksperdid, kes aitavad testimise ja kontaktide otsimisega.

USAs pole Marburgi juhtumeid olnud ja selle haiguspuhangu oht ameeriklastele on madal.

CDC teatas, et on Rwandas tegutsenud alates 2002. aastast ja on teinud tihedat koostööd, et aidata riigil oma tervishoiusüsteemi tugevdada.

Dr Brian Chirombo, WHO esindaja Rwandas, ütles, et ta usub, et riigil on «suutlikkus ja võime haiguspuhang väga kiiresti peatada».

Rwanda tervishoiuministeerium teatas pühapäeval, et inimestel on lubatud jätkata oma igapäevast tegevust ja valitsus rahustab inimesi, et mitte paanikasse sattuda, kuna ametnikud usuvad, et nad on tuvastanud kõik haiguskolded.

Viirus on levinud riigi 30 ringkonnast seitsmesse. Ministeerium teatas, et enam kui 100 nakatunutega kokku puutunud inimest on jälgimisel või isolatsioonis. Paljud haigestunutest on tervishoiutöötajad.

Marburg on ortomarburgi viirus, mis esineb looduslikult puuviljanahkhiirtel. See kuulub Ebola viirusega samasse perekonda.

Marburg võib levida inimeselt inimesele, kui keegi puutub kokku nakatunud inimese kehavedelikega. Inimesed võivad haigestuda ka pärast kokkupuudet patsiendi riiete või voodipesuga.

See ei ole õhu kaudu leviv viirus nagu koroonaviirus, nii et see muudab kontrolli veidi lihtsamaks, väidavad eksperdid.

Sümptomite ilmnemiseks võib kuluda kuni kolm nädalat pärast seda, kui keegi on viirusega kokku puutunud.

Haigus algab tavaliselt lööbe ja palavikuga. Inimesed võivad oksendada ning neil on tugev peavalu ja lihasvalu. Rasketel juhtudel võivad nakatunud isikud veritseda ninast, igemetest ja silmadest ning sisemine verejooks avaldub verena oksendamises, uriinis ja väljaheites. Raske verekaotus võib põhjustada šokki ja surma.