OLULINE TEADA ⟩ See levinud jook põhjustab kuut eri vähitüüpi

Vähirakud Foto: Shutterstock

Ameerika Vähiuuringute Assotsiatsiooni uues aruandes rõhutati alkoholi ja vähi keerukat seost. 

Aruande autorite hinnangul on 40 protsenti kõigist vähijuhtudest seotud «modifitseeruvate riskifaktoritega» – teisisõnu asjadega, mida saame ise muuta. Esikohal on alkoholi tarbimine, kirjutab ScienceAlert. 

Alkoholi tarbimisega on seotud kuus vähiliiki: pea- ja kaelavähk, söögitoruvähk, maksavähk, rinnavähk, jämesoolevähk ja maovähk.

Statistika on hirmutav: 2019. aastal seostati läänes rohkem kui igat 20. vähidiagnoosi alkoholi tarbimisega ja see arv suureneb aja jooksul.

Aruandes tuuakse esile ka murettekitav suundumus: teatud vähivormide esinemissageduse tõus nooremate täiskasvanute seas.

Eriti murettekitav on varase algusega kolorektaalvähi esinemissagedus alla 50-aastaste täiskasvanute seas. Aruandes märgitakse, et aastatel 2011–2019 on see 1,9 protsenti aastas.

Kuigi selle suundumuse täpseid põhjuseid veel uuritakse, näitavad uuringud järjekindlalt seost sagedase ja regulaarse joomise vahel varases ja keskmises täiskasvanueas ning suurema käärsoole- ja pärasoolevähi riski vahel hilisemas elus. 

«Erinevalt paljudest vähi riskifaktoritest saame alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitarbimise vähendamine või kaotamine võib riski vähendada, pakkudes sageli ettearvamatu haigusega silmitsi seistes teatud mõjuvõimu,» rõhutab Justin Stebbing, kes on biomeditsiiniteaduste professor Anglia Ruskini ülikoolis. 

Alkoholi ja vähiriski vaheline seos on positiivses korrelatsioonis, mis tähendab seda, et mida suurem on tarbimine, seda suurem on vähirisk. Isegi kerget kuni mõõdukat joomist on seostatud suurenenud riskiga teatud vähivormide, eriti rinnavähi tekkeks.

Siiski on oluline meeles pidada, et kuigi alkohol suurendab vähiriski, ei tähenda see, et kõigil, kes joovad, tekib vähk. Paljud tegurid aitavad kaasa vähi arengule.

Alkohol kahjustab DNA-d

«Kui me joome, lagundab meie keha alkoholi atseetaldehüüdiks, aineks, mis võib kahjustada meie DNA-d. See tähendab, et alkohol võib potentsiaalselt meie DNA-d ümber kirjutada ja luua muutusi, mida nimetatakse mutatsioonideks, mis omakorda võivad põhjustada vähki,» leiavad teadlased aruandes. 

Lugu muutub keerulisemaks, kui võtame arvesse erinevaid viise, kuidas alkohol meie kehaga suhtleb.

See võib kahjustada toitainete ja vitamiinide imendumist, muuta hormoonide taset ja isegi hõlbustada kahjulike kemikaalide tungimist suu ja kurgu rakkudesse. See võib mõjutada meie soolestikus leiduvaid baktereid ehk niinimetatud mikrobioomi.

Alkoholi tarbimine on seotud ka elustiili muude aspektidega. Näiteks tubaka tarbimine ja suitsetamine võivad märkimisväärselt suurendada alkoholiga seotud vähiriske. Oma rolli mängivad ka geneetilised tegurid, kusjuures teatud variatsioonid mõjutavad seda, kuidas meie keha alkoholi metaboliseerib (lagundab).

Füüsiline passiivsus ja rasvumine, mida sageli seostatakse rohke joomisega, suurendavad samuti vähiriski, kuid nende kahe teguri koosmõju muudab riski veelgi suuremaks..

Alkoholi kangus ei muuda riski väiksemaks

Alkohoolse joogi tüüp, olgu selleks õlu, vein või kange alkohol, ei muuda oluliselt vähiriski. Etanool (alkoholi keemiline nimetus) ise on kantserogeenne (vähki põhjustav). Ja kuigi mõned uuringud on näidanud, et punasel veinil võib olla teatud haiguste vastu kaitsev toime, pole selgeid tõendeid selle kohta, et see aitaks ennetada vähki.

Põhimõte ei seisne selles, et me ei peaks kunagi sõpradega klaasikest veini või õlut nautima. Pigem on see võimalike riskide teadvustamine ja meie tervise-eesmärkidega kooskõlas olevate valikute tegemine. See puudutab mõõdukust, tähelepanelikkust ja teadlikku otsuste tegemist.